Tervise- ja tööministrer Riina Sikkut: järgmise kümne kuu jooksul pööret alkoholipoliitikas ei tule

jaga E-post prindi artikkel saada vihje loe ja lisa kommentaare

Riina Sikkut ja Janek Mäggi Kadriorus

FOTO: Liis Treimann

President Kersti Kaljulaid nimetas täna tervise- ja tööministri kohale Riina Sikkuti (SDE), kes heitis õhtuses «Akutaalses kaameras» valgust kümne kuu plaanidele ministrina. 

«Olen seni eksperdina tervishoiuteemadel sõna võtnud ja nägin ennast eksperdina ka edaspidi. Ettepanek oli üllatav, samas see on võimalik - seista asjade eest, millesse ma niikuinii usun ja midagi ära teha,» põhjendas Sikkut otsust ministri kohale asuda.

Saatejuht Priit Kuusk uuris, millise eesmärgi Sikkut järgmiseks kümneks kuuks seab.

Sikkut rääkis, et väga palju häid otsuseid on juba tehtud. «Tõepoolest, tervishoid lisaraha saab. See otsus on olemas, aga nüüd tuleb teha järgmine samm, et patsiendid seda tunneksid, et ravijärjekorrad lüheneksid ja asjad läheksid paremaks. Raha iseenesest ei ole see muutus, mida me tahame. Tahame paremaid teenuseid, rohkem teenuseid, patsiendi rahulolu tõsta,» loetles Sikkut.

Kuusk ütles, et paljud asjad tuleb ministril eelkäijatelt üle võtta, näiteks Põlva ja Valga haiglate sünnitusosakondade sulgemise protsess.

«Otsused peavad põhinema analüüsil ja olema arusaadavad neile, keda see puudutab,» kommenteeris Sikkut sünnitusosakondade sulgemist.

Sikkut nentis fakti, et sündide arv on maapiirkondades väike ja väheneb tulevikus veelgi. Ta sõnas, et ilmselt on meil kümne aasta pärast sünnitusosakondi veel vähem. Samas tõdes Sikkut, et kohalike elanikega tuleb leida kompromiss. «See, kuidas poliitikat tehakse, on ka oluline. Otsustajal on vastutus. Otsused peavad põhinema analüüsil ja olema arusaadavad neile, keda see puudutab,» rääkis Sikkut.

Kuusk küsis Sikkutilt, kes on uurinud vähiravi kvaliteeti Eestis, millal suudaks riik täita ülesandeid, mis praegu on vähiravifondil «Kingitud elu».

Sikkut lausus, et see on laiema kokkuleppe küsimus, kui palju me tervishoidu panustame ja mis on need asjad, mis eelkõige tuleks katta. «Kas täiskasvanute hambaravi, vähiravi - kas me suudame need kõik katta? Minu jaoks analüütikuna oli huvitav näha, kui kiiresti pärast «Kingitud elu» fondi loomist nad jõudsid sellesse seisu, kus abivajajaid on rohkem kui kogutud annetusi. Siis nad olid valiku ees, mille ees haigekassa on kogu aeg. Kas nad hakkavad inimesi järjekorda panema, valida millegi alusel - kes esimesena soovi avaldas, kel on suurem paranemistõenäosus - või koguvad annetusi juurde. Nemad otsustasid annetusi juurde koguda. Haigekassa alternatiiv ongi see lisaraha. Riigi jaoks tähendab see maksutõusu. «Kingitud elu» on nagu väike mudel, mis võimaldab meil ka haigekassa toimimist paremini mõista,» rääkis Sikkut esimesel tööpäeval ministrina.

Kuusk uuris Sikkutilt ka seda, kas võitlus rahva tervise eest ja alkoholi vastu jätkub.

Sikkut vastas, et alkoholipoliitikas on otsused tehtud. «Ükskõik, kas räägime reklaamipiirangutest, alaealistega testostude lubamisest või ka aktsiisipoliitikast, mis on rahandusministri vastutada,» lausus Sikkut.

Ta jätkas, et otsused on tehtud, seadused jõustuvad. «Nüüd on rakendamise ja jälgimise aeg. Vaatame, mis see mõju on. Selle pealt saab teha järgmisi otsuseid,» rääkis Sikkut. Ta ütles, et järgmise kümne kuu jooksul mingisugust pööret, muudatusi alkoholipoliitikas ei tule. «See ei ole kuidagi minu fookuses,» ütles Sikkut.

Tagasi üles