EKRE kriitika pälvinud välismaalase seadus jõuab kolmandale lugemisele

Henn Põlluaas

FOTO: Eero Vabamägi

Riigikogus jõuab homme kolmanda lugemiseni Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna (EKRE) terava kriitika pälvinud välismaalase seaduse muudatus, mis lubab muuhulgas edaspidi Eestisse kolmandatest riikidest pärit lapsehoidjaid.

Valitsuse algatatud välismaalaste seaduse muutmise seaduse eelnõu võtab üle Euroopa Liidu (EL) õpi- ja teadusrände direktiivi. See lihtsustab kolmandatest riikidest pärit teadlaste ja üliõpilaste liikumist Euroopa Liidus.

Kolmandatest riikidest pärit teadlased ja üliõpilased saavad eelnõu järgi EL-i liikmesriikides liikuda, ilma et nad peaksid taotlema vastuvõtva liikmesriigi elamisluba. Teisest Schengeni riigist saadud elamisloa või viisaga võivad teadustöö tegijad edaspidi Eestis viibida dokumendi kehtivusaja lõpuni. Üliõpilased võivad selle loa alusel õppida Eesti kõrgkoolis kuni 360 päeva. Praegu kehtiva seaduse kohaselt võib teisest Schengeni riigist saadud elamisloa või viisaga Eestis viibida kuni 90 päeva 180 päeva jooksul.

Eelnõuga tehakse ka muudatus, mis lubab teadlastel, üliõpilastel ja õppejõududel pärast elamisloa kehtivusaja lõppu viibida Eestis senise 183 päeva asemel 270 päeva, et siin töötada või asutada ettevõte.

Kolmandatest riikidest koduabilised

Lisaks määratakse direktiiviga kolmandatest riikidest pärit lapsehoidja-koduabilise Eestisse lubamise ja Eestis elamise tingimused. Välismaalane, kes soovib tulla Eestisse keelt õppima ja eesti kultuuriga tutvuma, saab end registreerida siin lühiajaliselt kuni üheksaks kuuks töötama või taotleda tähtajalist elamisluba töötamiseks kuni üheks aastaks lapsehoidja-koduabilisena. Lapsehoidja-koduabilise töö maht ei tohi ületada 25 tundi nädalas ja üks päev nädalas peab olema töökohustustest vaba.

Direktiivi ülevõtmise tähtaeg on 23. mai.

Kolmandatest riikidest pärit lapsehoidjate lubamisega Eestisse avab riik uue ukse massiimmigratsioonile ning seadustab mustade palkade maksmise, leiab Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna aseesimees Henn Põlluaas.

«Valitsus ja võimuerakonnad suruvad eurodirektiivi sildi all läbi kolmandatest riikidest pärit lapsehoidjate-koduabiliste lubamise Eesti riiki,» ütles Põlluaas. «Seda tehakse vaatamata sellele, et eurodirektiiv lapsehoidjate-koduabiliste vastuvõtmist ei nõua ning Eestis puudub nende järele vajadus. Eestisse võivad juba praegu takistusteta tulla tööle isikud Euroopa Liidust, USA-st, Kanadast ja Jaapanist – areaalist, kus elab miljard inimest.»

Põlluaas juhib tähelepanu, et eelnõu seadustab praegusel kujul ka musta palga maksmise. «Eelnõu kohaselt ei ole kolmandast riigist pärit lapsehoidja-koduabilisele makstav tasu enam palk ja selle eest ei pea makse maksma. Seda tüüpi majandussuhete lubamine kinnistab odavale tööjõule suunatud majandusstruktuuri, millega kaasneb palkade vähenemine, tööpuudus ja varimajanduse kasv, mis omakorda hoogustab eestlaste väljarännet,» ütles Põlluaas. 

«Ühtlasi võtab valitsus töö oma inimestelt. Eestis on terve hulk õpilasi-üliõpilasi ja pensionäre, kes saaksid endale teenida lisaraha. Kui nemad lähevad ametlikult lapsehoidjaks, siis peavad nad maksma makse. Kolmandate riikide inimestele aga ütleb meie valitsus, et olge lahked, tulge, tehke mustalt tööd palju tahes. Pole kahtlust, et olukorda hakkavad ära kasutama kuritegelikud rühmitused, kes saavad võimaluse «lapsehoidjaid-koduabilisi“ vahendades hakata tegelema inimkaubanduse ja prostitutsiooniga,» rääkis Põlluaas.  

Põlluaas osutab, et sisseränne Eestisse on aastast-aastasse suurenenud ning võõrpäritolu isikute osakaal Eesti rahvastikus kasvab kiirenevas tempos. «Tänaste tendentside jätkudes võivad uus-sisserändajad kümne aastaga moodustada juba Tartu linna suuruse hulga. Puudub vähimgi põhjendus, miks peaksime avama veel ühe võimaluse immigratsiooni hoogustamiseks.»

Loe ka neid

Tagasi üles