Herkel eitab kuuldusi IRLi ja Vabaerakonna liitumisest (3)

Anna Ploompuu
, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Andres Herkel
Andres Herkel Foto: Jaanus Leesment

Vabaerakonna esimeheks kandideeriv Andres Herkel lükkab tagasi kuuldused, justkui tema valimisel erakonna esimeheks algab ühinemine IRLiga. 

«Miks seda levitatakse ja kelle huvides? Ma ei tea, aga võin vaid oletada, et tegemist on konkurendi kuulujutuga, et Vabaerakonnas tundlikul ajal segadust külvata. IRL, aga ilmselt ka sotsid ja Reformierakond tunnetavad, et Herkeli juhitud Vabaerakond on küll koostöövõimelisem, aga samas ka võimekam just nende sektorist hääli üle võtma. Ilmselt selle vältimiseks omistataksegi mulle midagi, mida mul mõttes ei ole,» selgitas Herkel. 

«Vabaerakond on poliitilise embleemina palju puhtam, positiivsema sisulise ja visuaalse kuvandiga kui ükskõik milline kartellierakond,» selgitas Herkel, kuid nentis, et Vabaerakonna probleemiks võib olla kitsam liikmeskond ning see, et mitmed nende ideed on jäänud varju.

«Meil pole mingit põhjust vahetada oma karikakraidentiteeti mõne vana ja väsinud kujundi vastu, mida meile võib-olla pakutakse.»

«Meil pole mingit põhjust vahetada oma karikakraidentiteeti mõne vana ja väsinud kujundi vastu, mida meile võib-olla pakutakse. Tulevikku suunatus tõmbab inimesi teistest erakondadest pigem meie poole,» selgitas Herkel, toonitades, et neli aastat tagasi loodud kandideerimisplatvormi lammutamine oleks arulage. 

«Me tahame ka lähenevatel valimistel väärtuskokkuleppe alusel näha oma nimekirjas sõltumatuid kandidaate ning ühiskonnale tervikuna loob selline vaba platvorm võimalusi, mis ilma Vabaerakonnata puuduksid,» loetles Herkel. 

«Vabad valimisliidud ei ole meil riigikogu valimistel lubatud ja vähe sellest – isegi erakonnad ei saa omavahel blokke ehk ühiseid valimisliite teha,» nentis Herkel. Ta meenutab, kuidas 1995. aasta riigikogu valimistele läksid Isamaa ja ERSP ühise nimekirjaga ning hiljem sai sellest alguse üks Eesti poliitika sujuvamaid ja edukamaid kahe erakonna liitumisi. Nimelt sai liit riigikogus kaheksa kohta, parlamenti läksid Jüri Adams, Jaanus Betlem, Toivo Jürgenson, Tunne Kelam, Mart Laar, Tõnis Lukas, Tiit Sinissaar ja Lauri Vahtre. 

«Seevastu Isamaaliidu ja Res Publica ummisjalu ühinemine oli halb näide,» meenutas Herkel. Mäletatavasti oli Herkel Isamaaliidu liige aastast 1994 ning aastani 2013 Isamaa ja Res Publica Liidu liige. 

Miks on Vabaerakonda vaja? «Esmajoones on meid vaja demokraatia ja kodanikuühiskonna, aga ka isikuvabaduse ja avatud rahvusluse eestkostjana,» sõnas Herkel. «Meie asi on pakkuda välja lahendusi ja kannatlikult selgitada, kuidas nendeni jõuda. Ja meie asi on olla ka see tuline ora, mis ei lase suurtel erakondadel jääda nende poolt maksumaksja rahaga loodud mugavustsooni. Ja meid on kindlasti vaja koalitsiooni, mis 2019. aastal moodustatakse,» loetles Herkel. 

Vabaerakonna esimeheks kandideerib neli kandidaati 

​Täna Paides algaval Vabaerakonna kahepäevasel esinduskogu arutelul võetakse luubi alla erakonna programm ning riigikogu valimisteks valimistumise küsimused. 

Samuti toimub debatt 12. mail Vabaerakonna üldkogul valitavate erakonna esimehe ja juhatuse kandidaatide vahel.

Vabaerakonna esimeheks kandideerivad erakonna esimeheks Andres Herkel, Tarmo Kaldma, Viktoria Lukats, Jüri Saar ja Olav Vaher.

Vabaerakonna Esinduskogu esimehe Monika Haukanõmme sõnul on erakonna programmiga tehtud laiapõhjalist tööd ligikaudu poolteist aastat. «Vabaerakonnal on praktiliselt valmis väga mahukas ning kõiki ühiskonna toimimise põhivaldkondi hõlmava programmi projekt. Teeme sellele nüüd viimaseid täiendusi, et see siis 12. mai üldkogul vastu võtta,» märkis Haukanõmm.

Kommentaarid (3)
Copy
Tagasi üles