Ratas Toomi petitsioonist: mittekodanike õigus valida europarlamenti ei lahenda probleeme Lisatud EKRE kommentaar

Jüri Ratas ja Yana Toom.

FOTO: Liis Treimann / Montaaž

Peaministri ja Keskerakonna esimehe Jüri Ratase sõnul ei saa ükski keskerakondlane teha Eesti-vaenulikke algatusi ning algatus anda mittekodanikele õigus valida Euroopa Parlamenti ühiskonna sidususe probleeme ei lahenda.

«Ühtki Eesti-vaenulikku algatust ükski Keskerakonna liige teha ei saa,» ütles Ratas kolmapäeval BNSile vastuseks palvele kommenteerida Keskerakonna juhatuse liikme, Euroopa Parlamendi saadiku Yana Toomi tegevust Euroopa Parlamendis.

Toom koos kahe Lätist valitud Vene-meelse saadikuga korraldasid teisipäeval europarlamendi petitsioonide komisjonis arutelu, millel kritiseerisid oma riike, kasutades kodakondsuseta inimeste teemat. Arutelu aluseks oli Eestist ja Lätist ligi 20 000 allkirja saanud petitsioon, milles tõstatati mittekodanike hääleõiguse teema Euroopa Parlamendi valimistel.

«Ma kindlasti toetan seda, et Eesti ühiskonnas on suurem sidusus meie elanike vahel. Ja ma arvan, et see on väga-väga oluline. Minu meelest see on väga suur probleem, et Eestis on umbes 80 000 inimest, kellel ei ole kodakondsust või kes on niinimetatud kodakondsuseta isikud. Ja selle küsimusega tegelemine on oluline ja tähtis - kuidas teha kõik selleks, et need inimesed valiksid kodakondsuse. Ja loomulikult see oleks meie soov, et nad valiksid Eesti kodakondsuse,» rääkis Ameerika Ühendriikidest visiidilt ÜRO peakorterisse naasev Ratas Varssavis lennujaamast BNSile.

Ta lisas, et valimisõigus Euroopa Parlamendi valimistel ei lahenda seda küsimust.

«Tänane olukord, kus Eestis elab circa 80 000 kodakondsuseta inimest ning anname jätkuvalt siin sündivatele lastele välja nii-öelda halle passe, pole kindlasti õige. Küll aga olen seisukohal, et Euroopa Parlamendi valimise õiguse andmine kodakondsuseta inimestele ühiskonna sidususe küsimust paraku ei lahendaks,» kirjutas Ratas pisut hiljem sotsiaalmeedias.

Paet: sellist Eesti halvustamist pole mina veel europarlamendis näinud

Euroopa Parlamendi saadiku Urmas Paeti sõnul ei ole ta kunagi varem näinud sellist Eesti halvustamist, nagu eile Eesti ja Läti kodakondsusetuse teema arutelul petitsioonide komisjonis.

«Nii intensiivset ja pahatahtlikku Eesti ja Läti halvustamist pole ma selles parlamendis seni kuulnud. Nimelt oli mõne Eestist ja Lätist valitud saadiku jõulisel initsiatiivil arutelul kodakondsusetuse temaatika Eestis ja Lätis. Formaalselt hääletusõiguse andmine kodakondsuseta isikutele Euroopa Parlamendi valimistel, aga tegelikult tõmmati teema laiaks ehk selleks, kuidas Eestis ja Lätis kodakondsuseta isikute õigust jalge alla tallatakse ja kodakondsuse saamine on väga keeruline ning üleüldse on olukord Eestis ja Lätis väga kehv,» kirjutas Paet sotsiaalmeedias.

Paeti sõnul võttis ka tema sõna ja selgitas, et kodakondsuse teematika on riikide ja mitte ELi pädevuses, mida on korduvalt toonitanud ka Euroopa Komisjon.

«Eestis on 161 000 inimest teinud eksami ja saanud kodakondsuse. Et eesti keele omandamine peaks 27 aasta jooksul, mis on iseseisvuse taastamisest möödunud, olema kõigile jõukohane ning on elementaarne, et inimene oskab selle maa keelt, kus ta alaliselt elab. Ja probleem on pigem nende inimeste motivatsioonis või õigemini selle puudumises, mitte selles, et kodakondsust pole võimalik saada. Seega lisavõimaluste loomine vähendaks motivatsiooni veelgi ja oleks ebaõiglane nende suhtes, kes on kodakondsust taotlenud ja saanud,» märkis Paet.

Ta märkis, et väga pingelise ja ebameeldiva diskussiooni tulemusel jäi petitsioonide komisjonis ühe häälega peale seisukoht, et selle teemaga siiski edasi ei minda ja teema suletakse.

«Hääletustulemus oli napp seetõttu, et selle komisjoni koosseisus on palju kommuniste erinevatest ELi riikidest ja muid Vene-meelseid tegelasi. See napp hääletustulemus ei peegelda kogu Euroopa Parlamendi meelsust. Seekord siis nii, aga nördinud olen Eesti ebaõiglasest halvustamisest mõnede Eestist ja Lätist valitud saadikute poolt siiani,» kirjutas Paet.

Põlluaas: lojaalsete ja eesti keele omandanud inimestega pole mingit probleemi

Eesti eurosaadik Yana Toomi kaasabil valminud petitsioon mittekodanike õiguste kohta, mida Euroopa Parlamendi petitsioonikomisjon eile arutas, on sündinud soovist Eestit mustata ja laimata, leiab EKRE aseesimees Henn Põlluaas.

«Mittekodanikele on Eestis tagatud kõik inim- ja sotsiaalsed õigused samamoodi nagu kodanikele. Erinevalt Lätist on siin elavatel mittekodanikel võimalik osaleda kohalike omavalitsuste valimistel. Mitte mingisugust diskrimineerimist ei ole ükski rahvusvaheline monitooring Eestis tuvastanud. Kõik vastupidised väited ja jutud nagu diskrimineeritaks Eestis mittekodanikke on pahatahtlik vale,» ütles Põlluaas.

«Probleem on hoopiski selles, et mitte kõik mittekodanikud, kes on aastakümneid Eestis elanud või siin sündinud, ei ole suvatsenud eesti keelt ära õppida. Ehkki keeleoskajaks loetakse väga elementaarse tasemega isikud, oli sajandivahetusel toimunud rahvaloenduse järgi eesti keele oskuse määr muukeelse elanikkonna seas 38 protsenti, 2011. aasta rahvaloenduse järgi aga vaid 44 protsenti. Pole teada ühtegi teist riiki, kus riigikeele oskuse näitaja oleks nii madal, ka Lätis on vastav näitaja kõrgem» ütles ta.

Põlluaas osutab, et töötute seas on venelasi rohkem kui eestlasi, kuid selles on süüdi puudulik keeleoskus.

«On täiesti loomulik, et Eestis on eesti keele oskus eeltingimuseks iga korraliku töökoha saamiseks. Nii nagu Saksamaal saksa keele oskus ja Soomes soome keele oskus. Need, kes on õppinud eesti keele ära, on töös ja karjääris sama edukad kui eestlased. Mitte üheski teises riigis, va Venemaal, ei saa võõrpäritolu isikud nõuda, et asjaajamine toimuks nende keeles. Eestis saab aga asju ajada ka vene keeles, pigem on eestlastel põhjust nuriseda eesti keele kasutusruumi vähenemise üle,» ütles Põlluaas.

Petitsiooni tõid europarlamenti Toom,Mamikins ja Zdanoka

Euroopa Parlamendi  petitsioonikomisjon vaatas teisipäeval läbi petitsiooni mittekodanike õiguste kohta, mille 2016. aasta juunis esitasid EP liikmed Yana Toom Eestist ning samuti Kremli-meelsete seisukohtade kaitsmisega silma paistnud Andrejs Mamikins ja Tatjana Zdanoka Lätist.

Komitee arutas petitsiooni, mis toetab Kremli levitatavat seisukohta, justkui rikutaks Eestis mittekodanike õigusi. Muu hulga märkis arutluse all olnud petitsioon, et mittekodanikel pole õigust hääletada Euroopa Parlamendi valimistel ning väitis, et neil pole õigust liikumisvabadusele.

Petitsiooni esitanute nimel esines kirjanik Kaur Kender, kes esitas muu hulgas sellise avalduse: «See, mis toimub mittekodanikega, on katastroof. Neil ei ole poliitilisi õigusi... Eestlased mäletavad, et Nõukogude Liidus suruti neile vene keelt peale ja praegu tehakse sedasama venelastega. Ning meile tundub, et meil on õigus seda teha, oleme ju rahvusriik.»

Kuigi komitee otsustas petitsiooni sulgeda, lubas Yana Toom sama teemat jätkata.

«Kohe pärast hääletamist esitasime uue petitsiooni. Selles me toonitame, et inimesed, kellele Eesti ei ole andnud ja ei anna kodakondsust, ei oma teiste EL-i kodanikega võrdseid õigusi ning toome juriidilisi argumente selle kasuks, et mittekodanike probleem võib olla lahendatud EL-i tasandil,» ütles Toom.

Vikerraadio vahendas Yana Toomi, kes oli öelnud ERR-i uudisteportaalile, et kuna petitsioon suleti, siis tehakse uus. Reporteri küsimusele, miks ta ajab neid asju Euroopa Parlamendi tasemel ja ei räägi peaminister Jüri Ratasega, vastas Toom: «Ma arvan, et poliitiline surve Brüsseli poolt on igati teretulnud, ka sisepoliitiliselt, sest meil on kombeks rohkem kuulata Brüsseli signaale kui enda oma inimesi.»

Toom märkis, et Eestis on võimul Jüri Ratase juhitav on koalitsioon. «Ja ma saan aru, et kui me eeldame, et valitsus arutab mingisugust asja, mis võib olla ühele partnerile meeldib rohkem ja teisele vähem, kui me sinna lisame veel mingisuguse selge poliitilise signaali Euroopa Liidu poolt, siis võib olla on sellega kergem leppida.»

Tagasi üles