/nginx/o/2016/07/22/5649035t1h7cf2.jpg)
Keskerakonna poliitikud on aastate jooksul esinenud avaldustega, mis sarnanevad Kremli ametliku retoorikaga, Postimees teeb neist avaldustest väikese ülevaate.
Ülevaade: milliste Kremli-meelsete avaldustega on Keskerakonna poliitikud esinenud (15)
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Keskerakondlasest Euroopa Parlamendi saadik Yana Toom asus Ühendkuningriigis mürgitatud endise Vene luuraja Sergei Skripali juhtumis Venemaa positsioonide kaitsele ja süüdistas Londonit Vene-vastase hüsteeria õhutamises.
«Lugu Skripali mürgistusega kinnitab taas kord seda, mida ma kolm nädalat tagasi saates «Pühapäeva õhtu Vladimir Solovjoviga» ütlesin: just Londonist on saanud keskus, kust Euroopa Liidus Vene-vastast hüsteeriat õhutatakse,» kirjutas Toom mörtsis sotsiaalmeedias.
«Hispaania pärandi pärast peetava sõjaga pole Putinil, nagu ka Assange’il, mingit pistmist ja niipea kui hakkame rääkima «Vene käest», tähendab see kaasaegses Euroopa poliitikas alati, et tegime midagi valesti – ja nüüd on vaja seda kellegi kaela ajada,» ütles Toom mullu aasta oktoobris Kataloonia referendiumist rääkides.
Eelmise aasta 9. mail pronkssõduri juurde lilli viinud Oudekki Loone pälvis tähelepanu «Aktuaalsele kaamerale» antud intervjuuga, kus ta muu hulgas ütles, et kui liitlased ei oleks Teises maailmasõjas võitnud, siis ei oleks meil täna Eesti riiki.
Samuti ütles ta, et kuigi Eesti vabadusega läks pärast Teist maailmasõda veel aega, on ka see, et «pommid ei kukkunud kaela», Eestis päris oluline. Loone pidi pärast sõnavõttu korduvalt selgitama, mida ta oma sõnadega mõtles.
Peaminister Jüri Ratast ütles esmaspäeval riigikogus Keskerakonna «Kremli-poolse tiiva» valitsusse kaasamise kohta kõlanud etteheite peale, et see retoorika ületab piiri ning ründab riigikogu liikmeid.