Tallinnas laupäeval kogunenud Erakond Eestimaa Rohelised korraline üldkogu otsustas, et rohelised lähevad riigikogu valimistele oma nimekirjaga.
Rohelised lähevad valimistele oma nimekirjaga (1)
7. aprill 2018, 22:13
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Erakonna esinaine Züleyxa Izmailova andis ülevaate juhatuse senistest tegevustest ja kinnitas, et rohelised siirduvad valimistele kindlal sammul.
Kommunikatsioonijuht Laura Lisete Roosaar presenteeris 2019. aasta valimiste kommunikatsiooniplatvormi, mis lähtub põhimõttest, et inimesed on loodusega üks. Rohelised on seisukohal, et senisel viisil, looduskeskkonna heakäiku tähtsustamata, riiki enam juhtida ei saa.
«Looduskeskkonna heaolu on miski, mille prioriteetsus avaldub valdkonnaüleselt. On eiramatu reaalsus, et maailma looduse käekäik halveneb päev-päevalt. Rohelised on veendunud, et Eestist peab saama progressiivne ökoriik, mis on eeskujuks Euroopale ja kogu maailmale. Ökoinnovatsioon, kodanikuühiskond, põlisloodus ja liigirikkus, inimeste tervis ning haritus saavad olema nende valimiste põhiteemad. Kõik poliitilised otsused peavad lähtuma arvesse võttes keskkonnamõjude vähendamist ning ettevaatusprintsiipi,» märkisid rohelised.
Üldkogu otsustas üksmeelselt, et rohelised lähevad riigikogu valimistele enda nimekirjaga ning kutsuvad üles rohelise maailmavaate kandjaid liituma valimisnimekirjaga.
Üldkogu valis erakonna volikogusse end esindama Valdur Lahtvee, Mattias Turovski, Kai Künnis-Beresi, Lisette Aro, Mart Jüssi, Fideelia-Signe Rootsi, Laura Lisete Roosaare, Maigi Käige, Hannes Puu, Jüri Ginteri, Steve Truumetsa, Teet Randma, Siiri Rebane, Fredy Bogomolovi ning Arvo Kuiva. Lisaks kinnitati revisjonitoimkond, valimistoimkond ning aukohus.
Volikogu liige Mart Jüssi on kindel, et valimisteni jäänud aja jooksul süveneb valija huvi keskkonnaküsimuste vastu. «Usaldame valijat, et ta täna Eestis ringi vaadates leiab ka oma otsuste kaalumisel koha keskkonnaküsimustele. Kohusetundlik valija mõtleb kui palju ta on valmis täna tervist, julgeolekut või toimetulekut ahistavaid, hiilivalt lähenevaid keskkonnaprobleeme vahetama enda ja järgmise põlvkonna heaolu ja õnne vastu. Hääletamine on sügavalt isiklik asi, aga loodame, et valija teadvus kajastub nii reitingutes kui otsustes valimispäeval.»