EKRE algatatud hümni eelnõu põrus esimesel lugemisel Täiendatud kl 14.22

Pidulik lipu heiskamine Pika Hermanni torni Eesti Vabariigi 100. aastapäeva hommikul.

FOTO: Raul Mee

Täna lükati riigikogus esimesel lugemisel tagasi Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna (EKRE) fraktsiooni algatatud hümni seaduse eelnõu. 

Riigikogu juhtivkomisjoni ettepanekul lükkas riigikogu tagasi EKRE fraktsiooni algatatud Eesti hümni seaduse eelnõu, millega taheti anda hümnile seaduslik kaitse ning määratleda selle kasutamine.

Hümni seaduse eelnõu vastu olid nii Reformierakonna, Sotsiaaldemokraatliku Erakonna, Vabaerakonna, Isamaa ja Res Publica Liidu kui Keskerakonna fraktsioonid. Samas leidis fraktsioonidelt toetust idee mainida «Mu isamaa, mu õnn ja rõõm» Eesti Vabariigi hümnina lipuseaduses.

SDE fraktsiooni esindanud Toomas Jürgenstein ütles, et hümn peab vabastama, mitte aheldama ning lisas, et vabade inimeste ühiskonnale piisab, kui on olemas tavad, mis ei ole seadusega piiritletud. 

Vabaerakonna fraktsiooni nimel kõnelenud Andres Ammas sõnas, et Eesti Vabariigi hümniga kõik korras ja see ei vaja kaitset. «Seda hirmu tekitada on alatu,» lisas ta. Samas lisas ta, et kohati mindi liiale ka eelnõu naeruvääristamisega.

Samas kasutas EKRE fraktsiooni nimel sõna saanud Martin Helme sõnavõtuks antud kaheksat minutit selleks, et poliitilisi konkurente estofoobideks ja libarahvuslasteks nimetada.

Mart Helme: eestlus on rünnaku all

Eelnõud tutvustanud Mart Helme ütles oma kõnes, et seadust on tarvis hümni kui rahvusliku sümboli kaitsmiseks. Kuna Eesti Vabariigi lipp ja vapp on seadusandluses määratletud, tuleks seda teha ka hümni puhul, arvas ta.

Eelnõud tutvustases rääkis Mart Helme ka sellest, et rünnakud rahvuslike sümbolite ja rahvusluse vastu on muutunud aina suuremaks ja ohtu on sattunud suisa eesti keel. «Kui Kadriorust kõlab üleskutse juba lasteaiast peale muuta meie lapsed kaks- ja kolmkeelseteks, siis see on kõige otsesem, vahetum ja alatum rünne eesti keele vastu,» ütles ta.

Kõik eelnõu vastu hääletajad on Mart Helme sõnul «rahvusriikluse lammutamise poolt». Selle mõttega ühines ka Martin Helme, kelle sõnul on eelnõu vastased ennast «eestluse vastaselt positsioneerinud». 

Konservatiivide ja liberaalide terav vastasseis

Helme kõnele järgnes ligi poolteist tundi diskussiooni, mille jooksul läks riigikogu saalis kohati väga tuliseks ja vastastikku kostitati üksteist nii mõnegi krõbeda ütlemisega.

Näiteks uuris sotsiaaldemokraat Liisa Oviir Mart Helmelt, kas ta nägi rünnakuna presidendi kantselei otsust napsuklaaside taustaks aastavahetusel hümni laulmisest loobuda. Helme sõnas, et tema hinnangul on väga suur rünnak, kui räägitakse napsuklaasidest ja president ütleb, et tema Vabaduse väljakul laulis hümni. «Vaadake, presidendid ei laula kusagil nurga taga hümni nagu joodikud.» Veel lisas Helme, et rahvuslikku enesetunnetust ja rahvusriiklust «lammutatakse terroristlike meetoditega.»

«Mis igale normaalsele Eesti inimesele on selge, vajab EKRE puhul reguleerimist,» alustas oma sõnavõttu Heljo Pikhof (SDE) ja uuris, kas hümni seadust on vaja EKRE-le ja nende valijatele. «Mis nendesse ründajatesse ja terroristidesse puutub, – te kogu aeg kasutate selliseid väljendeid – siis see on teatud psüühikahäiretega inimestele iseloomulik, et nad kardavad, et keegi neid ründab või tulevad terroristid,» lisas Pikhof.

«Me kaitseme seda hoopis teietaoliste liberaalide eest ja ma arvan, et teil on mingi psüühiline nihe, sest te patoloogiliselt vihkate rahvusriiki ja rahvusi ja tahate, et Euroopa sulanduks mingiks ühtlaseks massiks, kus ei ole rahvusi, rahvusriike ja kus oleks vaid üleeuroopalised sümbolid» kõlas Mart Helme vastus.

Eelnõu tagasilükkamise poolt hääletas 51 saadikut, vastu oli kaheksa ja erapooletu üks saadik.

Hümniseaduse eelnõust  

  • Seadusega kehtestataks Eesti hümniks ametlikult «Mu isamaa, mu õnn ja rõõm», mille viisi lõi 1848. aastal Soome helilooja Friedrich Pacius ja sõnad Johann Voldemar Jannsen.
  • Eelnõu kohaselt esitataks hümni tähtpäevadel, riiklikel tseremooniatel ja teistel pidulikel sündmustel.
  • Seaduse eelnõus seisab, et «igaühel on õigus kasutada Eesti Vabariigi hümni tähtpäevadel, riiklikel tseremooniatel ja teistel pidulikel sündmustel, järgides head tava».
  • Seaduse eelnõus toonitatakse, et Eesti Vabariigi hümni esitamisel seistakse püsti. Kirjas on ka järgmine: «Eesti Vabariigi hümni laulmise ajaks paljastavad tsiviilriietuses meesterahvad oma pea ja vormikandjad tõstavad käe au andmiseks vormimütsi juurde».
  • EKRE algatatud seaduse eelnõus rõhutatakse, et Eesti Vabariigi hümni teotamse eest võetakse vastutusele karistusseadustiku § 245 alusel. 

Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsiooni esimehe Martin Helme sõnul on seaduse eesmärk kinnitada hümn ametlikult riigi sümboliks. «Paljudele võib tulla üllatusena, et Eesti hümn on seadusega määratlemata. Näiteks lipu seaduses on küll sätestatud hümni kasutamine lipu heiskamisel Pika Hermanni torni, aga mis on üldse Eesti hümn, selle sõnad ja viis, seda pole kirjas üheski seadusepügalas,» selgitas Martin Helme.

Hümni on seadusega kehtestanud suurem osa Euroopa Liidu liikmesriike: Austria, Bulgaaria, Hispaania, Holland, Horvaatia, Itaalia, Kreeka, Küpros, Leedu, Luksemburg, Läti, Malta, Poola, Portugal, Prantsusmaa, Rumeenia, Slovakkia, Sloveenia, Tšehhi ja Ungari.

Loe ka neid

Tagasi üles