Helme: alkoholisurmade vähenemine pole valitsuse töö vili

E-post prindi artikkel saada vihje loe ja lisa kommentaare

Alkohol

FOTO: Arvo Meeks/Valgamaalane

Tänases Riigikogu infotunnis kritiseeris Mart Helme (EKRE) alkoholi aktsiisi tõstmist viidates konjuktuuriinstituudi uuringule, mille kohaselt on alkoholism potentsiaalselt kasvamas ja juba kasvanud. 

«Valitsuse seisukoht on olnud, et aktsiiside tõstmine on aidanud vähendada riigis alkoholismi. Samal ajal näitab konjunktuuriinstituudi uuring, et alkoholism on potentsiaalselt kasvamas ja kasvanud juba,» sõnas Helme küsimuses peaminister Jüri Ratasele (Keskerakond).

Ta jätkas, et üha nooremad inimesed sõidavad Lätti alkoholi järele ning probleem ähvardab pikemas perspektiivis kumuleeruda. «Kas valitsus on ka omalt poolt käivitanud vastavasisulisi uuringuid ning kavandab samme, et tegelikkuses alkoholismiga seotud probleeme lahendada?,» küsis Helme.

Peaminister Ratas vastas, et alkoholismi vähendamisega on tegelenud erinevad Riigikogud ja valitsused. «Alkoholi tarvitamist on püütud reguleerida muuhulgas ka aktsiisipoliitika osas. Kui vaadata Tervise Arengu Instituudi (TAI) esialgset statistikat, siis see näitab, et meie alkoholisurmade arv on kahanenud,» ütles Ratas.

TAI andmetel kahanes alkoholisurmade arv kümnendiku võrra. 2017. aastal suri Eestis alkoholi tarvitamisest põhjustatud haiguste tõttu 419 inimest, 2016. aastal suri samal põhjusel 465 inimest. Neist inimestest on 2/3 mehed. Ligi kolmandiku surmadest põhjustab maksa alkoholtõbi, millele järgnevad esinemissagedustelt alkoholimürgistus ja alkoholist tingitud psüühika- või käitumishäired. Kaudselt alkoholi liigtarbimisega seotud haigustesse sureb igal aastal hinnanguliselt 9000 – 10 000 inimest.

«Sammud, mida ühiste jõupingutustena teeme, et alkoholitarbimist vähendada, aitavad neid traagilisi numbreid vähendada,» lausus Ratas.

Helme sedastas lisaküsimuses, et ühe aasta alkoholisurmade vähenemisest ei saa järeldada, et see on valitsuse alkoholipoliitika otsene tagajärg.

«See võib olla ka selle tagajärg, et odava Läti alkoholi joomine on kahandanud surrogaatide ja muude otseselt alkoholist kiiresti põhjustatavate surmade asetleidmist,» ütles Helme.

Helme juhtis veel kord tähelepanu konjunktuuriinstituudi uurimusele, millest selgus, et üha nooremad inimesed lähevad Lätti alkoholi järele. Helme tõi välja ka selle, et inimesed muretsevad endale suuri alkoholivarusid ning 53% tunnistavad, et nad joovad rohkem kui enne alkoholiralli algust. Helme küsis, missugused järeldused teeb sellest valitsus.

Ratas vastas, et loomulikult tuleb vaadata aktsiisitõusude valguses ka piirikaubandust ja mõelda, kas see on praegu Eesti majandusele, Eesti fiskaalpoliitikale on õige suund.

«Ma arvan, et siin tuleb teha teatud korrigeerimisi, teatud muudatusi,» sõnas Ratas.

Muudatusi saab tema sõnul teha esmaselt riigi eelarvestrateegia koostamise käigus ja riigi eelarvestrateegia on aprillikuu lõpuni välja valitsuse laual.

Ratase sõnul tuleb kindlasti vaadata ka seda, kui palju piirikaubandus on tõusnud tänu nendele otsustele, mis eelmise valitsuse ajal 2016. aastal alguse said. Ratase sõnul tuleks maha pidada tõsine debatt ja korrektuur ei ole tema hinnangul üldse halb mõte.

Ratas rõhutas lõpetuseks, et alkoholi tarbimine on Eestis neljandat aastat langustrendis. «Tervise Arengu Instituudi hinnangul on selle suundumuse taga just pikaajaline alkoholipoliitika, mis keskendub nii alkoholi kättesaadavuse vähendamisele kui ka tõhusamale ravile ja loomulikult ennetustööle» ütles Ratas. 

Tagasi üles