Eakad.

FOTO: Liis Treimann

Riigikogu täiskogu istungil toimus täna olulise tähtsusega riikliku küsimuse «Kuidas eakana hakkama saada – hoolduskindlustuse loomine?» arutelu.

Sotsiaalkomisjoni esimehe Helmen Küti sõnul on parlamendis peetav arutelu suunatud lahenduste otsimisele. «Oleme olukorras, kus paljudel käib oma eakate vanemate eest hoolitsemine üle jõu. Samas paneb seadus hoolduskoormuse just laste ja lastelaste õlgadele. Küsimus on eeskätt selles, kuidas riik ja omavalitsused saavad keerulises olukorras peresid toetada, et hooldust vajavad inimesed saaksid õige teenuse ja nende lähedastel ei jääks elu elamata,» ütles Kütt.

«Igaühel peab olema õigus väärikalt vananeda. Kuna Eesti ühiskond vananeb, siis tuleb juba lähiajal langetada otsused, mis toovad hooldusesse raha juurde ja annavad inimestele ühtlasi kindlustunde, et vajadusel nende kulud kaetakse,» lausus Kütt.

Eesti on valmis kaasaegseks vananemiseks 

«Siiani on eakate poliitikast rääkides keskendutud vaid pensionipoliitikale ja pensionide suurusele. Kui nii jätkame, iseloomustab Eestit vanamoodsalt vananemine, kus peamiseks teemaks on asendussissetulek,» ütles Vabaerakonna saadik, riigikogu sotsiaalkomisjoni aseesimees Monika Haukanõmm. Ta lisas, et Eesti peab edasi liikuma, sest meie ühiskond on valmis kaasaegseks vananemiseks, kus mängivad väga olulist rolli iseseisvus ning aktiivsus kõrge eani.

«Iseseisvuse ning aktiivsuse annavad personaalne ja professionaalne hinnatud vajadusega teenus ning õigeaegne abistamine, mis iseenesest mõista maksab raha. Peame lõpetama silmade kinni pigistamise ja alustama lisa rahastuse võimaluste otsimist, näiteks hoolduskindlustuse kaudu,»  märkis Haukanõmm.

Haukanõmm toob välja, et olukorra lahendamiseks peab valitsuse poliitikakujundamine olema kvaliteetne, selgete prioriteetidega ning konkreetse tegevusplaaniga.

«Praegusel hetkel arutletakse ühiskonnas laste arvu ja naiste sünnitamisaktiivsuse üle ning eakatele pööratakse siiani vähe tähelepanu. Hoolimata sellest, et Eesti ühiskond on vananev. Nii anname selge sõnumi, et riik hoolib vaid 1/5 rahvast –  lastest ning noortest. Aga me kõik ju vananeme ja õnnelikud on need pered, kus väärtustatakse ka vanemaealisi,» ütles Haukanõmm ning lisas, et me ei peaks ühiskonda «kastidesse» jagama ning praeguse riigijuhtimisega veelgi suuremat vastandumist soodustama.

Eestis on ligemale 150 hoolekandeasutust ning hooldusteenuse hinnad on vahemikus 600-1400 eurot. Keskmine pension on aga 446 eurot. «Täna on kümned tuhanded pered olukorras, kus omastel pole lähedase hooldamiseks rahalisi vahendeid ning ainus võimalus on loobuda täiskohaga tööst ning asuda oma lähedast hooldama,» ütles Haukanõmm ning lisas, et riik ei saa endale lubada, et aktiivne, terve tööealine inimene peab lähedase hooldamise nimel loobuma oma põhitööst ja sissetulekust.

«Eesti eakate poliitika peab saama prioriteetseks eesmärgiks mitte ainult paberil vaid ka igapäevaelus. Me peame keskenduma professionaalse koduteenuste süsteemi väljatöötamisele, et jõuda lähitulevikus olukorda, kus traditsioonilist vanadekodu teenust enam vaja ei olegi. Need kodud on asendatud teenustega, mis võimaldavad inimesel elada oma kodus või koduses keskkonnas (nt. ööpäevaringselt toetatud elukeskkonnaga elamispinnal). Parim koht elamiseks ka elulõpu viimasel perioodil on oma kodu,» võttis Haukanõmm teema kokku.

Eakate osakaal kasvab

2016. aastal oli vanemaealiste osakaal (vanus 65+) rahvastikust 19%, siis 2040 on see 34%. Keskmine oodatav eluiga kasvab: 2016. aastal mehed 73,2 ja naised 81,9 eluaastat. 2040. aastal on meeste keskmine oodatav eluiga 77 aastat ja naistel 85 eluaastat.

Tervena elatud aastad vähenevad: 2011. aastal oli 57,9, 2015. aastal 56,2. Eesti 65-aastaste tervena elada jäänud aastate arv on EL-i keskmisest kolm aastat lühem. Kui perioodil 2002–2009 tõusis keskmine terve eluiga 12 kuud ühe aasta jooksul, siis nüüd väheneb see aastas 4 kuud. Trend liigub hoopis vastupidises suunas.