Madison: parlament on võrreldes valitsusega seaduste ettevalmistamisel ebavõrdses seisus (2)

Andres Einmann
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Jaak Madison.
Jaak Madison. Foto: Dmitri Kotjuh / Järva Teataja

Riigikogu liikme, Konservatiivse Rahvaerakonna (EKRE) saadiku Jaak Madisoni sõnul on parlament võrreldes valitsusega seaduseelnõude väljatöötamisel ebavõrdses seisus, kuna riigikogul on selleks oluliselt vähem ressurssi.

«Väga suur probleem meie seadusloomes on tõsiasi, et umbes 90 protsenti seaduseelnõudest tuleb valitsusest ja väga väikene osa parlamendist. Me ei saa pidada parlamenti kõrgeimaks seadusandlikuks võimuks, kui pea kõik vastuvõetavad õigusaktid lähtuvad tegelikult valitsuse soovidest ja eelnõud on valmistanud ministeeriumid,» ütles Madison.

Ta märkis, et võrreldes ministeeriumiga on näiteks parlamendisaadikul väga keeruline valmistada ette seadusemuudatust, kuna ressurss selleks on väga piiratud. «Kui ministeeriumis on võimalik tegeleda ühe seaduseelnõuga kümnetel ametnikel, siis parlamendis on vaid väikene osa võimekust fraktsiooni nõunikel ja parlamendisaadik peab tihti üksi sellega tegelema,» nentis ta.

Huvigruppide kaasamine eelnõude väljatöötamine on Madisoni hinnangul pigem näiline.

«Ametlikult küsitakse arvamusi erinevatelt organisatsioonidelt, keda mingi konkreetne eelnõu või algatus peaks mõjutama, kuid nagu öeldud - see on suuresti näiline. Kahjuks liiga tihti see vaid piirdubki arvamuse küsimusega, et saaks pärast vaid öelda, et huvigruppe on kuulatud, kuid sisuliselt nende huvidega arvestamisel on teised lood,» ütles Madison.

Eesti seadusloome üks suur probleem on tema sõnul fakt, et ligi kaks kolmandikku parlamendi poolt vastuvõetud otsustest tulenevad Euroopa Liidu direktiividest või määrustest.

«Olles ise Euroopa Liidu asjade komisjoni aseesimees, näen ma igapäevaselt seda bürokraatiamahtu, mida me peame pidevalt üle võtma Eesti seadusandlusesse. Pea kõik eluvaldkonnad ei ole reguleeritud mitte meie oma seadustest, vaid seadused on otseses sõltuvuses Euroopa Liidu õigusest. See tähendab, et Eestil puudub võimalus vastavalt oma soovidele või vajadustele muuta väga paljusid seadusi, kuna see läheks vastuollu mõne direktiivi või määrusega. See on ka üks asjaolu, mis tavakodanikule igapäevaselt jääb ehk märkamatuks, kuid tegelikkuses on järjepidevalt vähendanud meie iseotsustusõigust ja suveräänsust,» lausus ta.

Madisoni hinnangul oleks Eestis tarvis muuta suhtumist seadusloomesse.

«Suhtumine Euroopa Liidu õigusesse on täna paraku selline, et me justkui oleme kohustatud kõike aktsepteerima. Eesti parlamendil ja valitsusel oleks vaja lõpuks aru saada, et me ei pea direktiive meie õigussüsteemi üle võttes lähtuma Euroopa Komisjoni või mõne teise riigi huvidest, vaid meie huvidest,» märkis ta.

2017. aastal oli halbu seadusi palju

Eelmise aasta halvimatest seadustest tõi Madison esile kolm enim vastuseisu tekitanud otsust.

«Esimesena tooks esile tulumaksusüsteemi, mis lõi valusalt kümneid tuhandeid töötavaid pensionäre ja ka tavatöötajaid, kes töötavad mitmel kohal. Nimelt uus süsteem arvestab lihtsalt igakuist sissetulekut aasta jooksul, arvestamata asjaolu, et paljud alamtasustatud inimesed töötavad mitmel kohal, teenides läbi suurte pingutuste üle 1200 eurot kuus ja minnes seetõttu valitsuse silmis «kõrgepalgaliste» alla,» ütles ta.

Halbade seaduste teise näitena tõi Madison esile otsuse osaleda järjekordses migrantide ümberpaigutamise skeemis.

«Otsusele sai valitsus mandaadi Euroopa Liidu asjade komisjonist, millel on õigus anda paljudes küsimustes mandaate otsusteks riigikogu nimel. Uues ümberpaigutamise skeemis osalemine pole mitte oluline nii väga inimeste hulgas, vaid pretsedendis, et antud poliitikavaldkond ehk migratsioonipoliitika on aina enam koondumas Euroopa Komisjoni kätte. Selliste arengute valguses oli nõusolek osaleda 50 000 migrandi ümberjaotamises Euroopa riikide vahel migratsioonipoliitika tsentraliseerimisele suur taganttõuge. Tuleb mainida, et sellele otsusele hääletasin mina ainsana vastu,» ütles Madison.

Halbadest seadustest tõstis Madison kolmandana esile Rail Balticu lepingu ratifitseerimise, millega võeti Eestile kohustusi kuni 1,3 miljardi euro suuruses. Madison leiab, et Rail Balticu projekt on ehitatud suurtele õhumullidele ja selle väidetav sotsiaalmajanduslik kasu on ülimalt õõnes.

Headest seaduseelnõudest tõstis Madison esile EKRE eelnõu, millega oleks piiratud Eesti põllu- ja metsamaa müüki välismaalastele. Ta märkis, et sarnase seaduse võttis vastu möödunud aastal Läti.

«Kui aga tingimata otsida ka midagi positiivset valitsuse algatustest, siis üheks selliseks oli kindlasti matusetoetuse taastamine, mis oli ka meie 2015. aasta valimisprogrammis,» lisas Madison.

Taas valitakse parimat ja halvimat seadust

Teenusmajanduse Koda korraldab koostöös Postimehega juba seitsmendat korda parima ja halvima seaduse konkursi, mille eesmärk on pöörata avalikkuse ja seadusandja tähelepanu kvaliteetse õigusloome olulisusele.

Konkursil võivad osaleda 2017. aastal riigikogu poolt vastuvõetud seadused, valitsuse määrused ning ministri või kohaliku omavalitsuse määrused.

Õigusaktid kandideerivad kahes kategoorias:

Parima seaduse kategoorias osalevad õigusaktid, mille menetlemise käigus on kõige enam järgitud hea õigusloome tava.

Halvima seaduse kategoorias osalevad õigusaktid, mille menetlemise käigus on kõige enam eiratud hea õigusloome tava.

Parima ja halvima seaduse valimisel saavad osaleda Postimehe lugejad.

Parima ja halvima seaduse konkursi mõõdupuu on vastavus hea õigusloome tavale, mitte aga näiteks poliitiline eelistus. Parimaid ja halvimaid seadusi hindab komisjon, kuhu kuuluvad Teenusmajanduse Koja, Eesti Juristide Liidu, Eesti Tööandjate Keskliidu, Tartu Ülikooli õigusteaduskonna ja Postimehe toimetuse esindaja. Hea õigusloome tava konkursi žürii esimees on Allar Jõks.

Parimaks ja halvimaks valitud seadused kuulutatakse välja avalikult järgmisel nädalal. Komisjon põhjendab avalikult oma valikut.

Kommentaarid (2)
Copy
Tagasi üles