Puust ja punaseks: mida kujutab endast hümniseaduse eelnõu?

Anna Ploompuu
, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Mu isamaa, mu õnn ja rõõm, kui kaunis oled sa!» Nende ridade muusikaline esitamine ja laulmine ei peaks EKRE hinnangul toimuma, kuidas juhtub, vaid seadusesse raiutud reeglite alusel.
«Mu isamaa, mu õnn ja rõõm, kui kaunis oled sa!» Nende ridade muusikaline esitamine ja laulmine ei peaks EKRE hinnangul toimuma, kuidas juhtub, vaid seadusesse raiutud reeglite alusel. Foto: Repro

Viimastel päevadel palju tähelepanu saanud Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna algatatud Eesti Vabariigi hümni seaduse eelnõu on tekitanud mitmeid vastakaid arvamusi, sealhulgas ka valitsuses. Mida see eelnõu endast täpsemalt kujutab? 

Mida sätestaks hümniseadus?

- Eesti Vabariigi hümn on ülistuslaul Eesti riigile, rahvale ja kultuurile. Eesti Vabariigi hümn on üks Eesti riigi sümboleid.

- Eesti Vabariigi hümn on «Mu isamaa, mu õnn ja rõõm», mille viisi lõi Friedrich Pacius ja sõnad Johann Voldemar Jannsen.

- Igaühel on õigus kasutada Eesti Vabariigi hümni tähtpäevadel, riiklikel tseremooniatel ja teistel pidulikel sündmustel, järgides head tava.

- Eesti Vabariigi hümni esitamisel seistakse püsti. Eesti Vabariigi hümni laulmise ajaks paljastavad tsiviilriietuses meesterahvad oma pea ja vormikandjad tõstavad käe auandmiseks vormimütsi juurde.

Eesti Vabariigi hümni ei tohi teotada. Eesti Vabariigi hümni teotamise eest võetakse vastutusele karistusseadustiku § 245 alusel. Selle alusel saab määrata rahatrahvi või kuni üheaastase vangistuse.

Allikas: Eesti Vabariigi hümni seadus

Loe lisaks:

Hümniseadus on EKRE kaval miin valitsuses erimeelsuste tekitamiseks

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles