Võrdõigusvolinik EKRE algatatud hümnieelnõust: püha müristus

Võrsõigusvolinik Liisa Pakosta Foto Arvo Meeks/Valgamaalane

FOTO: Arvo Meeks/Valgamaalane

Eile valitsuse toetuse saanud Eesti Vabariigi hümni seaduse eelnõu puhul on tähelepanuta jäetud mitu elementaarset asjaolu, toonitab võrdõigusvolinik Liisa Pakosta oma sotsiaalmeediapostituses. 

«Püha müristus» alustab Pakosta oma pöördumist. «Ma armastan ja austan väga Eesti Vabariigi hümni, aga ma ei taha, et inimesi ja nende isamaa-armastust hakataks seaduse abil pisendama ja piirama,» kirjutab Pakosta. Seoses hümniseaduse eelnõuga toob Liisa Pakosta välja järgmised tähelepanekud: 

  • Alati on peetud hümni laulmisel viisakust esmatähtsaks, ent viisakus hõlmab ka seda, et väga eakad, füüsilise puudega või muude eriliste vajadustega inimesed saavad end teistega võrdväärsetena tundes laulda hümni ka istudes (seaduseelnõu järgi tohib seda laulda üksnes püsti).
  • Hümni laulmisele on seatud piirangud – et ainult riiklikel tähtpäevadel ja pidulikel sündmustel, seletuskirja järgi peab veel juures viibima kohaliku omavalitsuse juht või sealt ülespoole kõrge ametiisik. Et kui lapsed suurest rõõmust hümni lõõritavad, siis see on seaduserikkumine? Või kui välismaal elavad eestlased alustavad tavapärast koosolekut hümni laulmisega, siis rikuvad seadust? Tõsiselt?
  • Tsiviilriietuses nõutakse laulmist paljastatud peaga. No jälle on tahetud elementaarset viisakust seadusesse kirjutada, unustades, et elementaarse viisakuse sisse mahub just nimelt ka kõikvõimalike erandite austamine. Ja just seetõttu ei saagi elementaarset viisakust seadustesse kirjutada, et viisakus austab inimest koos tema eripäradega.
  • Eelnõu seletuskiri ütleb, et seadusel puuduvad mis tahes sotsiaalsed jne mõjud. Kui pime peab olema, et mitte näha, kui paljud ausalt Eesti Vabariiki armastavad inimesed see lolli olukorda paneb?

Hümniseaduse eelnõust 

- Seadusega kehtestataks Eesti hümniks ametlikult «Mu isamaa, mu õnn ja rõõm», mille viisi lõi 1848. aastal Soome helilooja Friedrich Pacius ja sõnad Johann Voldemar Jannsen.

- Eelnõu kohaselt esitataks hümni tähtpäevadel, riiklikel tseremooniatel ja teistel pidulikel sündmustel.

- Seaduse eelnõus seisab, et «igaühel on õigus kasutada Eesti Vabariigi hümni tähtpäevadel, riiklikel tseremooniatel ja teistel pidulikel sündmustel, järgides head tava».

- Seaduse eelnõus toonitatakse, et Eesti Vabariigi hümni esitamisel seistakse püsti. Kirjas on ka järgmine: «Eesti Vabariigi hümni laulmise ajaks paljastavad tsiviilriietuses meesterahvad oma pea ja vormikandjad tõstavad käe au andmiseks vormimütsi juurde».

- EKRE algatatud seaduse eelnõus rõhutatakse, et Eesti Vabariigi hümni teotamise eest võetakse vastutusele karistusseadustiku § 245 alusel. 

Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsiooni esimehe Martin Helme sõnul on seaduse eesmärk kinnitada hümn ametlikult riigi sümboliks. «Paljudele võib tulla üllatusena, et Eesti hümn on seadusega määratlemata. Näiteks lipu seaduses on küll sätestatud hümni kasutamine lipu heiskamisel Pika Hermanni torni, aga mis on üldse Eesti hümn, selle sõnad ja viis, seda pole kirjas üheski seadusepügalas,» selgitas Martin Helme.

Hümni on seadusega kehtestanud suurem osa Euroopa Liidu liikmesriike: Austria, Bulgaaria, Hispaania, Holland, Horvaatia, Itaalia, Kreeka, Küpros, Leedu, Luksemburg, Läti, Malta, Poola, Portugal, Prantsusmaa, Rumeenia, Slovakkia, Sloveenia, Tšehhi ja Ungari.

Valitsus andis rohelise tule

Valitsus otsustas toetada riigikogu Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna (EKRE) fraktsiooni ettepanekut luua Eesti Vabariigi hümnile eraldi seadus. ​ EKRE algatatud seaduse eelnõu eesmärk on kehtestada hümn kui üks riigi sümboleid seadusega ning määrata kindlaks hümni kasutamise kord. Seaduse eelnõu kohaselt kinnitatakse Eesti Vabariigi hümniks «Mu isamaa, mu õnn ja rõõm». Justiitsminister Urmas Reinsalu tegi valitsusele ettepanku eelnõu põhimõtteliselt toetada. Kavandatud regulatsioon on riikluse kohalt oluline ning kinnistab veelgi hümni kui ühe sümboli osatähtsust. Küll aga võiks justiitsministeeriumi seisukohast täpsustada, miks on eelnõust välja jäetud hümni kasutamine rahvus- ja riigipühadel samal ajal, kui mainitud on tähtpäevi, riiklikke tseremooniaid ja teisi pidulikke sündmusi. Kultuuriministeerium ei toeta eelnõu esitatud kujul, kuna ei pea hümni staatust kuidagi ohustatuks. Samuti ei ole kultuuriministeerium veendunud, et seadus kui õigustloov akt oleks hümni staatuse määratlemiseks korrektne lahendus. Valitsuse arvamus tuleb esitada põhiseaduskomisjonile 21. veebruariks.

Loe ka neid

Tagasi üles