/nginx/o/2018/01/21/7502597t1h94cd.jpg)
Reformierakonna poliitiku Jürgen Ligi hinnangul oli eelmise aasta halvim seadus riigieelarve seaduse muutmine, millega kehtestati uued riigieelarve koostamise reeglid.
Ligi: valitsus muutis mängureegleid ja hakkas ostma valijate hääli (4)
/nginx/o/2013/06/13/1827734t1hc32a.jpg)
15. veebruar 2018, 16:02
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Reeglimuudatus seob eelarve majandustsükli asemel võimutsükliga, millega loobub riik põhimõttest, et sekkub majandusse vastavalt vajadusele teda ergutada või stabiliseerida ning asendab selle sooviga võimu tsementeerida. Enam ei kehti hea tava, et eelmine valitsus jätab järgmisele korras rahanduse, nüüd kasutas võimule saanu juhust, muutis omakasu järgi isegi mängureeglid, ostab läbi analüüsimata suvaotsustega kokku valijate hääled, jäletulijale jätab aga kohustuse kärpida ja makse tõsta,» ütles Ligi.
Ligi sõnul näitas seda loogikat groteskselt majandusminister Kadri Simsoni umbusaldusprotseduur, kus ta tõrjus kõik katsed saada sisulisi põhjendusi ülekulu toonud uutele toetusskeemidele ja betoonivalule ning õigustas kõike huvigruppide soovi ning partei ja valitsuse vastutulelikkusega.
«Väga piinlikud on olnud ka rahandusministrite ja peaministri kiitlemised majanduse elavdamisega selle reeglilodevuse toel, kuigi valitsusel oli õnn astuda maailmamajanduse kiirenevale rongile ning õige aeg oleks hoopis anda erasektorile võimalus näiteks ehitada ja riigil kasutada sülle langenud võimalust säästa,» ütles Ligi.
Ta märkis, et hea õigusloome tava järgimises toimus järsk tagasilöök alates 2016. detsembri kobarseadusega.
«Nii läbi analüüsimata, huvigruppidega läbi rääkimata ning isegi riigikogu debatti piiravat õigusloomet mina ei mäleta. Alati on võetud aega analüüsideks ja kooskõlastusteks, ka kobareelnõud on olnud viimane valik hädavastusena obstruktsioonile, mitte esimene eelistus. Robinal välja käidud uitmõtteid on vormistatud ülepeakaela ja käigu pealt muudetud, valmis lihvitud eelnõud on aga aastaks külmutatud, kuna algataja oli eelmine valitsus,» ütles Ligi.
Ta tõi näiteks õpetajate õiguste eelnõu, mille praegune valitsus esitab enda nimel, ehkki opositsioon pärast aastast kannatust selle juba ise esitas ja sai sisulise põhjenduseta mittetoetava otsuse valitsuselt.
«Aktsiiside ja tulumaksu ümber toimuv on näide analüüsivabast rabelemisest ja opositsiooni sõnaõiguse piiramisest vastuvõtu ajal. Seaduste väljatöötamiskavatsust nõuab justiitsminister vastavalt poliitilisele huvile. Sama on juhtunud seadusandluse mahu vähendamise lubadusega – kui on ühtpidi poliitiline huvi, reageeritakse ka päevauudistele ja lubatakse uut seadust, kui vastupidine, külmutatakse seaduse rakendusaktid või ka seaduseelnõu ise, et teha asemele samasugune enda oma. See erineb teravalt senisest praktikast, nii nagu erinevad opositsiooni algatused eelmise opositsiooni omadest tehniliselt kvaliteedilt ja realiseeritavuselt,» kritiseeris Ligi.
Eesti õiguskeele ja seaduste tekstide keeles ei ole Ligi hinnangul viimasel ajal muudatusi toimunud, kuna ametnikud pole valdavalt muutunud.
«Aga ministrite eesti keele oskus on kahtlemata langenud ja mitte kusagilt pole näha, et minu omaaegne algatus avaliku sektori keele ilu, selgust ja mitmekesisust edendada oleks jõudnud praeguse valitsuse väärtustesse ega isegi teadvusse,» ütles Ligi.
Taas valitakse parimat ja halvimat seadust
Teenusmajanduse Koda korraldab koostöös Postimehega juba seitsmendat korda parima ja halvima seaduse konkursi, mille eesmärk on pöörata avalikkuse ja seadusandja tähelepanu kvaliteetse õigusloome olulisusele.
Konkursil võivad osaleda 2017. aastal riigikogu poolt vastuvõetud seadused, valitsuse määrused ning ministri või kohaliku omavalitsuse määrused.
Õigusaktid kandideerivad kahes kategoorias:
Parima seaduse kategoorias osalevad õigusaktid, mille menetlemise käigus on kõige enam järgitud hea õigusloome tava.
Halvima seaduse kategoorias osalevad õigusaktid, mille menetlemise käigus on kõige enam eiratud hea õigusloome tava.
Parima ja halvima seaduse valimisel saavad osaleda Postimehe lugejad.
Parima ja halvima seaduse konkursi mõõdupuu on vastavus hea õigusloome tavale, mitte aga näiteks poliitiline eelistus. Parimaid ja halvimaid seadusi hindab komisjon, kuhu kuuluvad Teenusmajanduse Koja, Eesti Juristide Liidu, Eesti Tööandjate Keskliidu, Tartu Ülikooli õigusteaduskonna ja Postimehe toimetuse esindaja. Hea õigusloome tava konkursi žürii esimees on Allar Jõks.
Parimaks ja halvimaks valitud seadused kuulutatakse välja avalikult veebruari lõpuks. Komisjon põhjendab avalikult oma valikut.