Parlamendisaadikud ootavad Reinsalult selgitusi tasuta õigusabi kohta

Justiitsminister Urmas Reinsalu ajakirjanikele kommentaare jagamas.

FOTO: Liis Treimann

Arupärimises tahetakse justiitsminister Urmas Reinsalult teada, miks on tasuta õigusabi saajate hulgas üle keskmist palka teenivad inimesed ning miks ei korraldanud ministeerium 2,2 miljonit maksva tasuta õigusabi teenuse ostmiseks riigihanget. 

Ministrile esitasid arupärimise riigikogu Vabaerakonna fraktsiooni liikmed. «Numbreid kõrvutades teeb meid murelikuks, et ministeerium on loonud korra, mis on avanud näiliselt tasuta teenuseõiguse enam kui 500 000 inimesele 760 000 euro eest aastas – see tähendab 1,52 eurot inimese kohta. Lisaks on mõistetamatu, miks peab riik toetama teenustega isikuid, kelle sissetulek on 1,5 statistilist keskmist palka. 2018 veebruaris on see 1803 eurot,» selgitas Vabaerakonna parlamendisaadik Monika Haukanõmm. 

Põhiküsimuseks on, kas 1800 eurot teenivad inimesed on justiitsministeeriumi otsuste valguses vähekindlustatud isikud, kellele riik peab abi andma ning kas Eesti suudab tagada tasuta või toetatud teenuseid enamusele ühiskonnast. 

Riigi õigusabi seaduse ja selle alusel kehtestatud määruse järgi, mis reguleerib üldise õigusnõustamise sihtgrupi ja õigusvaldkonnad ning nõustamise kättesaadavuse parandamiseks antava toetuse jagamise tingimusi, peab õigusnõustamist osutavatel inimestel olema vähemalt riiklikult tunnustatud magistrikraad, sellele vastav kvalifikatsioon ning neil peab olema õigusalal piisav kogemus.

«Oluline on märkida, et õigusnõustamise konkursi võitnud firmadel Eesti Õigusbüroo ja Kivar & Partnerid OÜ polnud sel hetkel palgal ühtegi juristi. Riigi õigusabi korraldamisega seonduv ei vasta heale haldustavale ning riigi huvide parimal moel teostamisele. Küsitav on, miks ministeerium ei viinud läbi riigihanget, vaid eelistas nii suuremahulise toetuse eraldamiseks avalikku konkurssi,» märkis Haukanõmm. «On kahetsusväärne, et justiitsiministeerium õõnestab oma tegevusega kodanike usaldust Eesti riigi vastu,» lisas ta. 

Arupärimisega tahetakse ministrilt teada, miks otsustas justiitsministeerium kolme aasta jooksul üle 2,2 miljoni euro suuruse eelarvega toetuse jagamise korraldada ilma riigihanketa ning miks ei valmistanud ministeerium ette vastutustundliku konkursi tingimusi, mis võimaldanuks välistada õigusvaldkonnas tegutsemise taustata ja/või negatiivse ettevõtjakogemusega isikute osalemise suuremahulisel avalikul konkursil.

Veel tahetakse Reinsalult teada, miks on täitmata seadusest tulenev taotlejale esitatavate kriteeriumite nõue ning kuidas ministeerium kavatseb seaduse nõuete mittejärgimisele reageerida. «Lisaks tahame teada, millistele analüüsidele ja põhjendustele tuginedes on teenuse sihtgrupi aluseks kehtestatud ebaselge ja toetuse kogumahust lähtuvalt ebarealistliku 1,5-kordse statistilise keskmise töötasu kriteerium. Küsimusi tekitab, kas tasuta riigi õigusabi on korraldatud ühtlaselt üle terve Eesti, ehk kas ligipääs teenustele on ka Narva ning Jõhvi elanikel,» selgitas Haukanõmm pressiteate vahendusel. 

Pankrotimeistrist riigi partneriks õigusabi vallas 

4. veebruaril uuris «Aktuaalne kaamera. Nädal», kuidas ehitusvaldkonna pankrotimeistrist sai riigi partner õigusabi vallas. Justiitsministeeriumi lepingupartneril, tasuta õigusabi pakkuval Eesti Õigusbüroo juhil Artur Fjodorovil on võlgu ligi viis miljonit eurot. Tema võlausaldajad ei mõista riigi otsust suunata rohkem kui kaks miljonit eurot võlgades ettevõtja kätte. Justiitsministeerium on aga teenusega rahul.

Pärast saadet uuris Reformierakonna parlamendisaadik Kalle Laanet riigikogu infotunnis justiitsminister Urmas Reinsalult meedias negatiivset tähelepanu saanud justiitsministeeriumi tasuta õigusabi projekti teenusepakkuja problemaatilise tausta kohta. «See, et leping sõlmiti isikuga, kes on meedia teatel vaidlustanud 44 hagimenetlust, võlgneb 5 miljonit eurot oma lepingupartneritele, on ilmselgelt avalikkuse valuläve ületanud,» ütles Laanet.

Laaneti hinnangul on riigi tasuta õigusabi teenuse projekt tekitanud küsimusi juba esimesest päevast alates ning tema sõnul on jätkuvalt arusaamatu, kuidas toimub justiitsministeeriumis lepingusse astumisel teise osapoole tausta uurimine ja millistele kriteeriumidele peab juriidilise isiku esindaja vastama.

Saadik tõdes, et näiteks avaliku teenistuse seaduse järgi peab olema ametnik väga kõrgete kõlbeliste omadustega. «Sellele, milline on justiitsministeeriumi seisukoht eraõigusliku juriidilise isiku omaduste ja tausta osas, minister sisulisi vastuseid ei andnud,» nentis Laanet. 

Justiitsministeeriumi korraldatud konkursi tasuta õigusabi pakkuja leidmiseks võitis Eesti Õigusbüroo ja Kivar & Partnerite OÜ ühispakkumine. Firmadel polnud toona ette näidata ühtegi lepingulist töötajat ja eelmiste aastate majandusaasta aruannete järgi oli nende õigusabi osutamise kogemus väga väike. Samuti ei nõutud konkursi võitnud ettevõtetelt varasemat õigusalast kogemust, vahendab BNS. 

Tagasi üles