Riigikogu seadustab kohalikele omavalitsustele tekitatud krimikahjude sissenõudmise

jaga E-post prindi artikkel saada vihje loe ja lisa kommentaare

Paragrahv. Pilt on illustratiivne.

FOTO: Caro / Westermann/Caro / Westermann

Riigikogu õiguskomisjon toetas kriminaalmenetluse seadustiku muutmise eelnõu, millega antakse riigile õigus nõuda kurjategijalt sisse kuriteoga omavalitsusele tekitatud kahjud juhul, kui kohalik omavalitsus pole esitanud kahju korvamiseks nõudeavaldust.

«Kehtiva õiguse kohaselt on võimalik, et omavalitsused ei esita kriminaalmenetluses kahjunõuet, kuigi omavalitsusele on kas korruptsiooni või ka näiteks vargusega tekitatud otsene kahju. See on aga lubamatu, et omavalitsus või ka riigiasutus jätab avaliku kahjunõude esitamata öeldes näiteks, et nemad pole kahju kannatanud, kuigi kriminaalmenetluses on see tuvastatud,» selgitas Reformierakonna esimees Hanno Pevkur pressiesindaja vahendusel.

«Komisjon toetas täna seda ettepanekut konsensuslikult, aga selle mõttega, et me hiljem ühendame selle eelnõu valitsusest saadetud eelnõuga, mille juhtivkomisjon põhiseaduskomisjonis,» ütles õiguskomisjoni esimees, keskerakondlane Jaanus Karilaid esmaspäeval BNSile. Karilaiu selgitusel on plaan kaks eelnõu mingis etapis ühendada, kuna valitsusest tulnud eelnõu on terviklikum. Samas on hetkel lahtine, kes kahju sisse nõudma hakkab: prokuratuur, rahandusministeerium või luuakse selleks mõni muu mehhanism.

Valitsus kiitis 8. veebruaril heaks seadusemuudatuse, mille eesmärk on tõkestada kohalike omavalitsuste juhtide korruptiivset käitumist ning tagada nende poolt korruptsiooniga tekitatud kahju väljanõudmine. Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu algatas riigikogu põhiseaduskomisjon ning sellega reguleeritakse küsimusi, mis puudutavad huvide konflikti ennetamist, usaldusväärsuse nõudeid töötamisel riigi- ja kohaliku omavalitsuse üksuse asutustes ning avalike vahendite tõhusamat kaitset kriminaalmenetluses. Eelnõu on ette valmistatud õiguskantsleri ettepanekutest lähtuvalt.

Eelnõu kohaselt seatakse huvide konflikti vältimiseks volikogu esimeestele ja aseesimeestele ning revisjonikomisjonide liikmetele piirang olla sama valla või linna valitseva mõju all oleva äriühingu, sihtasutuse ega mittetulundusühingu juhatajaks, juhatuse liikmeks ning sama valla või linna ametiasutuse hallatava asutuse juhiks või juhi asetäitjaks.

Samuti pannakse riigi- ja kohaliku omavalitsuse üksuse asutuste ülesandeks tagada, et nende nimel, ülesandel või järelevalve all avalikke ülesandeid täitvatel isikutel ei oleks karistatust korruptiivsete kuritegude eest.

Eelnõuga antakse prokuratuurile õigus nõuda kahtlustatavalt, süüdistatavalt või tsiviilkostjalt kriminaalmenetluses sisse kuriteoga riigile, kohaliku omavalitsuse üksustele ja muudele avaliku võimu kandjatele tekitatud varaline kahju, kui riik või muu avaliku võimu kandja seda ei tee.

Tagasi üles