Valitsus arutab neljapäevasel istungil eelnõu, mis seob raskemate liiklusrikkumiste puhul trahviühiku süüdlase sissetulekuga, võimaldab rikkujatelt võtta juhtimisõigus tingimisi ning vähendab kiirmenetluse rahatrahvi.
Valitsus arutab liiklusrikkumiste trahvide sidumist sissetulekuga
7. veebruar 2018, 18:55
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Valitsus arutab neljapäevasel istungil justiitsministeeriumi esitatud karistusseadustiku muutmise eelnõu, mis muudab väärtegude eest määratavate karistuste korda, edastas valitsuse pressiesindaja.
Eelnõu suurimaks muudatuseks on raskemate liikluskuritegude korral trahviühiku sidumine süüdlase sissetulekuga. Seni kehtib fikseeritud suurusel põhinev rahatrahvisüsteem, mis tähendab, et sarnastel asjaoludel teo toime pannud inimesi karistatakse samasuguses suuruses rahatrahviga. Eelnõu seletuskirja kohaselt mõjutab see aga erineva sissetulekuga inimesi erinevalt ja nii on ka karistustundlikkus sellest tulenevalt erinev.
Kiirmenetluses kohaldatavat rahatrahvi on plaanis vähendada kolmandiku võrra. Kiirmenetluse eelduseks on see, et inimene ise on sellega nõus ja loobub võimalusest esitada vastulause. Eelnõu seletuskirja kohaselt võiks riik sellistel juhtudel omalt poolt vastu tulla ning vähendada karistuse kohaldamisel kiirmenetluse rahatrahvi.
Ka näeb eelnõu ette võimaluse karistada liiklusrikkujaid tingimisi juhtimisõiguse äravõtmisega. Praeguste seaduste kohaselt on on liiklusväärteo toimepanijat võimalik karistada juhtimisõiguse äravõtmisega, kuid sellist karistust ei saa kohaldada tingimuslikult. Eelnõu näeb ette võimaluse süüdlase põhi- või lisakaristusena kohaldatud juhtimisõiguse äravõtmisest tingimisi vabastada.
Tingimisi karistuse puhul määratakse inimesele ka üheaastane katseaeg. Kui inimene paneb katseajal toime uue samalaadse väärteo, pööratakse tema varasem karistus täitmisele ja sellele lisandub uue teo eest mõistetud karistus.
Ka pikendab eelnõu rahatrahvi tasumise tähtaega ja soodustab selle tasumist ositi. Praegu tuleb rahatrahv tasuda 15 päeva jooksul otsuse kättesaadavaks tegemisest, kui otsust ei vaidlustata. Vaidlustamise aeg on samuti 15 päeva. Üldjuhul saavad inimesed palka ühe korra kuus, seetõttu ei pruugi jääda trahvi tasumise tähtaja sisse jääda ning trahvi tasumine võib olla raskendatud või võimatu. Sellest võib aga tekkida vajadus pöörata rahatrahv täitmisele ning sel juhul peab süüdlane tasuma ka täitemenetluse alustamise kulud.
Seetõttu näeb eelnõu ette, et trahvi tasumise tähtaega pikendatakse praeguselt 15 päevalt 45 päevani. Ka soosib eelnõu senisest enam rahatrahvi ositi tasumise võimalust.
Eelnõu on planeeritud jõustuma 2019. aasta 1. veebruaril.