Holsmer: Keskerakonna pensionitõusu ettepanek pole kahel põhjusel tõsiseltvõetav (115)
31. jaanuar 2018, 09:11
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Reformierakondlane Remo Holsmer, kes on ühtlasi ka riigikogu rahanduskomisjoni aseesimees, kritiseerib valitsuserakonna pensionitõusu plaani.
«Kahel põhjusel pole Keski ettepanek tõsiseltvõetav,» ütleb Holsmer. Esiteks leiab Reformierakonna poliitik, et enne erakorralisest pensionitõusust rääkimist tuleks valitsusel tagasi pöörata praeguse tulumaksureformiga tekitatud kõrgem maksustamine ja ebaõiglus töötavate pensionäride suhtes. «Enne seda pole Keskerakonna jutt usutav.»
Teisena tuleks tema sõnul vaadata ettepaneku ajastust. «Halva poliitika eest lõputult ei jookse ja ta saab iga valitsuse ikkagi kätte. Teisisõnu, just avaldati viimased erakondade toetusreitingud-valitsust toetab peaaegu samapalju inimesi kui Reformierakonda üksi (36 protsenti vs 34 protsenti),» märgib rahanduskomisjoni aseesimees.
Holsmeri sõnul on üle aasta juba proovitud ning on selgelt näha, et positsioon tervikuna on mäekõrguselt populaarsem valitsuserakondadest. «Põhjendus, et valitsus peaks rohkem oma häid mõtteid selgitama (rahvas, näed ei mõista) tähendab tõlkes rohkem maksumaksja raha eest ostetud saateid PBKs ja Tallinna TVs,» on reformierakondlane veendunud.
Holsmer märgib, et Keskerakonna poolt on loogiline teema arutamiseks ülesse visata, aga eelpoolviidatud põhjustel ootaks kõigepealt reaalseid tegusid valitsuselt. Nelja aastaga tõuseb viis kuni kuus protsenti majanduskasvu juures pension niigi ligi 100 euro võrra (530-540 euroni), leiab ta.
«Erakorralise tõusu kulude katteks kehtestada töötavatele inimestele kõrgemad maksuastmed ja suurendada ettevõtete maksukoormust Reformierakonna toetust ei saa,» ütleb opositsioonipoliitik.
Holsmeri kommentaar on seotud keskerakondlasest riigihalduse ministri Jaak Aabi ettepanekuga tõsta erakorraliselt pensione, kuna olukord, kus keskmine pension on pea 60 eurot madalam kui suhtelise vaesuse piir, ei ole aktsepteeritav. Plaani järgi maksaks pensionitõusu kinni kõrgepalgalised ja ettevõtted.