/nginx/o/2017/10/03/7168235t1he26b.jpg)
/nginx/o/2017/12/27/7437007t1h948b.jpg)
/nginx/o/2017/12/08/7390189t1h2c81.jpg)
«Toetusnumbrid näitavad rahva selget kinnitust, et Keskerakonna juhitava eksperimantaalvalitsuse aeg on läbi,» kommenteeris suurima opositsioonierakonna, Reformierakonna esimees Hanno Pevkur arvamusküsitlust, millest selgub, et Jüri Ratase juhitud valitsusliidu toetus on kolinal langenud.
Nimelt selgus Postimehe avaldatud värskeimatest erakondade toetusnumbritest, et valijate summaarne toetus kolmele valitsusparteile on kahanenud 36 protsendini – see on pea sama väike kui opositsioonis oleval Reformierakonnal üksinda. Nii väike oli poolehoid koalitsioonile viimati 2013. aasta lõpus, paar kuud enne valitsuse vahetumist.
«Valitsusse minnes või seal olles ei saa maha müüa oma väärtusi.»
«Isegi kui uue valitsuse ametisse asudes oli kerge positiivne ootusärevus, siis tänaseks on kõigile selge, et Eesti riiki juhib seltskond, kelle tegevuse tagajärjel oleme saanud tohutu maksusegaduse ning viimaste aastate suurima inflatsiooni. Sellega on kaasnenud töötavate pensionäride ja edasipüüdlike inimeste karistamine, viinaralli ning valitsuse suure suuga inimestele lubatud lisaeurode riigieelarvesse kühveldamine läbi gaasi, kütuse, toidu ja muu hinnatõusu. Samuti näeme, et maksumaksja raha eest nuumatakse kremlimeelset telekanalit PBK. Ehk oleme saanud valitsuselt halba juhtimist ja nüüd väljendub see ka rahva hinnangus, sest mõistmise aeg on möödas,» kommenteeris Pevkur.
Kõrget toetust Reformierakonnale peab Pevkur tunnustuseks. Ühtlasi toonitas Pevkur, et Reformierakond on väga tähelepanelik ning nõudlik opositsiooniliider ning valmistumas täie pühendumisega riigikogu valimisteks. Esimese ja peamise lubadusena tuuakse valijatele plaan tagasi tuua lihtne ja selge maksusüsteem.
Keskerakonna esimehe, peaminister Jüri Ratase sõnul näitab madal reiting seda, et valitsus pole suutnud oma suuri reforme piisavalt veenvalt inimestele selgitada ning edaspidi tuleb selle nimel tõsiselt pingutada.
Vabaerakonna toetus langes 5,9 protsendipunktilt 5,4 protsendipunktile.
Vabaerakonna esimees ja Riigikogu liige Artur Talvik näeb pisikeses languses stabiilsust. Ta sõnas, et erakond on tulnud künnise peale ja nüüd seisab seal. «See stabiilsus on hea ja nüüd on küsimus, kuidas edasi minna,» ütles Talvik.
Reformierakonna ülisuurt tõusu 27,8 protsendipunktilt 34,2 protsendile nimetas Talvik anomaaliaks. «Kui naeratuse kauge kaja efekt mööda läheb, siis Reformierakonna anomaalia normaliseerub ja meie reiting tõuseb,» ütles ta. Vabaerakonna juhi sõnul näitavad paljud uuringud, et Reformierakonna ja Vabaerakonna valijate osas on suur kattuvus.
Talviku sõnul näitab oravapartei toetuse tõus müstilist ootust erakonna uue juhi osas.
«See on vaid ootus, ühtegi tegu pole ju tehtud,» lausus Talvik. Sarnane ootusmöll oli Reformierakonnal Talviku sõnul ka eelmise erakonna juhi vahetumise ajal.
Vabaerakonna toetuse languse taga näeb Talvik otsust mitte minna erakonnana kohalike omavalitsuste valimistele. «Me ei rääkinud piisavalt kõva häälega, miks me ei osalenud erakonnana,» ütles ta. Talvik meenutas, et otsuse taga oli põhimõte, et kohalik võim peaks jääma kohalikele ning valimisliidud võiksid olla need, kes kohalikku võimu kannavad.
Talviku sõnul oli erakond toetuse langusega arvestanud. Küll aga ei osatud arvata, et see langus võib nii suur olla.
Hetkel täpsustab erakond sõnumeid, millega valimistele minnakse. «Meil on mitu kommunikatsioonialast plaani, mida tahame ellu viia. «Sõnumeid jagub, aga püüame neid ka hästi ühiskonda levitada,» sõnas Talvik.
«Me ei kavatse huligaanitsemisega kaasa minna,» viitas Talvik opositsiooni püüetele koalitsioon kõikuma lüüa ministritele umbusaldusavalduste esitamisega. «Jätkame oma mõistlikku poliitikat, aga oleme endiselt riigi juhtimise suhtes kriitilised,» sõnas ta. Vabaerakond on Talviku sõnul kriitiline bürokraatia ja ametkonna vohamise ning riigi valitsemise kulude ebamõistliku kasvamise suhtes.
Ta rõhutas, et erakond pakub ka lahendusi, mitte ei tegele ainult kritiseerimisega. «Pakume säästlikku riiki säästliku riigi aparaadi mõttes,» sedastas Talvik.
Isamaa ja Res Publica liidu esimees Helir Valdor-Seeder ütles, et tihti võidab poliitikas see, kes esimesena ja kõvemini kisab.
«Opositsiooni kõvahäälne ja primitiivne kriitika on populaarsem ja lihtsam mõista, kui valitsuse selgitused. Valitsuse kommunikatiivne tegevus oli hiline ja nõrk,» ütles ta.
Seeder ütles, et tulumaksureformi rakendamisega seotud infopuudus ja mõningased arusaamatused, mida opositsioon jõuliselt võimendas ning majanduskasvust ja inflatsioonist tulenevad hinnatõusud, mida seostatakse üheselt ainult aktsiisipoliitikaga, on tekitanud rahulolematuse.
«See ongi viinud valitsuserakondade toetuse langusele ja opositsioonierakondade toetuse tõusule,» ütles ta.
Sotsiaaldemokraatide toetus tegi uuringu kohaselt nelja protsendipunktilise languse.
Hannes Hanso, kes ainsana sotsiaaldemokraatidest Urmas Reinsalu umbusaldushääletusel osales ja poolthääle andis, ütles, et ei oska kommenteerida, kas toetuse languse taga võis olla erakondlik maailmavaate vastu minek.
«Aga jah, minu argument minnes koalitsioonile vastu oligi see, et me peaks rohkem oma maailmavaate ja väärtuste eest seisma,» nentis Hanso.
«Ma ütlesin oma arvamuse selles küsimuses välja, aga ilmselgelt kõiki erakonnakaaslasi ära ei veennud,» vastas Hanso küsimuse peale, kas Ossinovski tegi õigesti paludes erakonnakaaslastel hääletusel mitte osaled.
Loe lisaks: