Ratas valitsusliidu kolinal langenud toetusest: peame oma otsuseid paremini selgitama Lisatud Ligi ja Paeti kommentaar

Peaminister Jüri Ratas (paremal) ning tervise- ja tööminister Jevgeni Ossinovski.

FOTO: Liis Treimann / Postimees

Peaminister Jüri Ratas (Keskerakond) tegi valitsusliidu suurest toetuse langusest järelduse - valitsus pole suutnud oma suuri reforme piisavalt veenvalt inimestele selgitada ning edaspidi tuleb selle nimel tõsiselt pingutada. 

Postimehe avaldatud värskeimatest erakondade toetusnumbritest selgub, et valijate summaarne toetus kolmele valitsusparteile on kahanenud 36 protsendini – see on pea sama väike kui opositsioonis oleval Reformierakonnal üksinda. Nii väike oli poolehoid koalitsioonile viimati 2013. aasta lõpus, paar kuud enne valitsuse vahetumist.

«Tulemused näitavad, et tõstame inimeste heaolu, kuid peame oma otsuseid paremini selgitama,» kommenteeris peaminister Jüri Ratas ning tõi värskeimate arvamusuuringute põhjal välja kaks peamist järeldust. 

«Esiteks pole valitsus kahjuks suutnud oma otsuseid ja suuri reforme piisavalt veenvalt inimestele selgitada. Kõigil koalitsiooni osapooltel tuleb siinkohal järeldusi teha ja edaspidi enam pingutada,» nentis peaminister. 

Ratas selgitas, et valitsus on käivitanud mitu olulist reformi, tõstes maksuvaba tulu 500 euroni, luues jätkusuutliku tervishoiu rahastusmudeli, suurendades kohalike omavalitsuste rahastust ning eraldades lisaraha põllumajandustoetusteks. «Kõik need otsused teenivad Eestimaa inimeste huve, kuid ilmselt peame oma tegevust senisest enam ja selgemalt lahti rääkima ning loomulikult ka rahva tagasisidet kuulama,» sõnas peaminister. 

Teise järeldusena toob Ratas välja vastandumise ning lõhestumise Eestis. «Alates 1. jaanuari hommikust on avalikku meediaruumi täitnud vaidlused nii hümni mängimata jätmise, meie riigi 100. aastapäeva vastuvõtu korralduse, maksureformi mõjude tõlgendamise kui erinevate ministrite umbusaldamise teemal. Loomulikult on opositsiooni roll ja õigus olla kriitiline, kuid õige oleks välja pakkuda ka oma positiivne programm. Lausrünnakud ja vastandumine ei vii Eesti elu edasi. Küll aga tekitab pidev negatiivsus inimestes trotsi ja pahameelt poliitikute ning poliitika osas tervikuna,» selgitas peaminister. 

«Jah, meil on mitmeid pikaajalisi lahendamata probleeme, mis vajavad valitsuse ja kogu ühiskonna tähelepanu. Jah, iga uut reformi saab ja tuleb teha paremaks.»

«Aga meil on märksa enam põhjust vaadata tulevikku positiivselt,» sõnas Ratas, tuues välja näiteks edukalt lõpetatud Euroopa Liidu eesistumise, kasvavad palgad ja pensionid ning selle, et riik on kindlamini kaitstud kui iial varem. 

«Meie riik muutub iga päevaga üha tugevamaks ja ühiskond jõukamaks. Euroopa tipp on jätkuvalt kaugel, kuid ka kõige pikem teekond algab esimesest sammust. Täpselt samamoodi seisame sidusama ühiskonna eest ning uuringud on näidanud, et kogukondadevahelised lõhed on vähenemas. See on ülioluline, sest üksteisele vastandudes muutume ainult nõrgemaks. Koos tegutsedes ja ühte hoides oleme tugevamad nii igaüks eraldi kui kogu ühiskond ja riik tervikuna. Just selline on oma 100. juubelit väärikalt tähistav ja ühtne Eesti, mille eest meie valitsuses seisame,» sõnas Ratas. 

Jürgen Ligi

FOTO: Mihkel Maripuu

Ligi: uskumatult nüri selgitus 

Peaministri selgitusi valitsusliidu madalale toetusele peab riigikogu Reformierakonna fraktsiooni esimees Jürgen Ligi «uskumatult nüriks ja ei kuidagi osavaks». 

«Valitsusjuht ei saa süüdistada peeglit, kui on lihtsalt teisiti tegemise ja otsustavuse etendamise eesmärgil teinud ridamini rumalusi.»

Ligi lisas, et paljuräägitud avalikku tähelepanu saanud teemasid ei hakka ta üle kordama, kuid nende ja paljude teiste otsuste tulemuste põhjus on valitsuse nõrk koosseis, analüüside puudumine ning vastuväidete ignoreerimine.

«Isegi riigikogult on võetud võimalused seadusi arutada ning riigikogule antud vastused on ainult tühjuse ja ümaruse, mitte demokraatia ja hariduse triumf,» sõnas Ligi, lisades, et ei ole riigivalitsemises veel kunagi midagi nii nõrka näinud ega juubelda Reformierakonna kõrge toetuse üle.

«Meeleolud on mööduvad, meie asi on kehtestada tarka põhjendatust riigivalitsemises. Tibud loetakse ületuleval märtsis ja mitte sisu üksi pole selles määrav,» ütles Ligi kokkuvõtteks. 

Paet näeb probleemi valitsuse otsustes mitte puudulikus selgitustöös

Euroopa Parlamendi liikme Urmas Paeti sõnul ei saa üheski arenenud demokraatias selline olukord kuigi pikalt kesta, kus opositsioonierakondade ja valitsusliidu toetuse vahel on 22 protsendipunkti.

«Sellise kehva toetusega valitsus ei esinda adekvaatselt inimeste poliitilisi eelistusi,» põhjendas Paet.

Opositsioonierakondade toetus on 58% (Reformierakond 34.2, EKRE 18.4, Vabaerakond 5.4) ning valitsusliidu toetus on kukkunud 36%-le (Keskerakond 20.5, sotsid 11 ja IRL 4.5). Seega on vahe 22 protsendipunkti.

Paet jätkas, et tegu pole pelgalt arvudega. Tema sõnul on valitsusliidu madala toetuse taga alljärgnevad tegurid:

  • viimastel kuudel valitsuse poolt ette võetud maksusüsteemi lõhkumine;
  • töötavate pensionäride pensionide vähendamine;
  • avaliku raha kasutamine iseenda mõõdutundetuks kiitmiseks PBK telekanalis ja sellega kaasnenud ülbitsemine;
  • pidev surve Eesti kodakondsuspoliitika järjepidevuse lõhkumiseks; 
  • ebaõnnestunud aktsiisipoliitika, mille tulemusel liigub maksuraha Läti eelarvesse;
  • Eestis liiguvad kütusehinnad Euroopa tipu poole;
  • hoiuseintresside tagantjärgi maksustamine;
  • Eesti maksumaksja rahaga mängimine Vene vaguniturul jne.

«Seega pole jutt mingist kehvast valitsuse otsuste selgitustööst, vaid paljudest halbadest otsustest, mida polegi võimalik selgitada, vaid need tuleks lihtsalt tagasi pöörata. Enne, kui pettumus liiga suureks kasvab,» ütles Paet.

Vikerraadio «Rahva teenrid»: koalitsiooni toetuse languse taga on maksupoliitika

Saates osalenud Postimehe välisuudistetoimetuse juhataja Evelyn Kaldoja tõi valitsuse toetuse languse põhjustena välja tulumaksupoliitika ja alkoholiaktiisi, vahendab ERRi uudisteportaal

Teine saatekülaline Peeter Helme märkis, et üheks valitsuse reitingu languse põhjuseks võib olla asjaolu, et erakonnad, kes väidavad end võitlevat ühiskonna solidaarsuse eest, on seda solidaarsust just lammutanud. «Ka neil, kes on tulumaksureformi osas võitjad, on lähedasi, kelle seas on kaotajaid ja see tekitab paksu verd inimeste seas,» sõnas Helme. 

Saatejuht Mirko Ojakivi tõi välja, et kui võtta näiteks lapsevanema positsioonilt, kelle laps käib lasteaias, siis aasta algusest tõusis miinimumpalk, kuid kasvasid ka lasteaiaarved ning ka poes ja bensiinijaamas hinnad kerkivad.

«Hea küll, sa võidad 20, 30 või 40 eurot, aga kui kuu lõpuks on see raha sinult ikka ära läinud, see on ära võetud läbi maksupoliitika ja erinevate arvete, siis arvan, et sa ikkagi mõtled, et mis kasu mul sellest oli,» selgitas ta.

Loe lisaks: 

Valitsus kaotab järsult rahva toetust

Tagasi üles