Vabaerakonna saadikute algatatud eelnõuga soovitatakse muuta üleriigiline nimekiri kohaliku omavalitsuse volikogu ja riigikogu valimistel avatuks.
Vabaerakond tahab valimisnimekirjad avatuks muuta (4)
/nginx/o/2017/10/03/7168235t1he26b.jpg)
25. jaanuar 2018, 12:21
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Eelnõu, mille jõustumisel saaksid riigikokku ja Tallinna volikokku need kandidaadid, kelle isiklike häälte osakaal on kõige kõrgem, kuid mitte need, kes on pandud kõrgemale kohale erakonna poolt koostatud nimekirjas. Teiste sõnadega osutub valituks see, kellel on rohkem valijaid.
Ettepaneku sisu on muuta üleriigiline valimisnimekiri kohaliku omavalitsuse volikogu ja riigikogu valimistel avatuks ning see tähendaks erakonna valimisnimekirja kantud isikute järjestumist vastavalt saadud häälte arvule ning arvestades valimisringkonna suurust.
«Lihtsamalt öeldes – me pakume välja sellise avatud süsteemi, kus täpselt valija häälte osakaalust sõltukski riigikogu ning volikogu koosseis,» selgitas Vabaerakonna liige Andres Herkel. Herkeli sõnul tooks muutus kaasa senisest suurema valijate tahtega arvestamise. «Avatud nimekiri tagab, et kompensatsioonimandaadiga valitakse rahvaesindusse kandidaadid, kes on kogunud rohkem hääli,» sõnas Herkel.
Keskerakondlasest põhiseaduskomisjoni esindaja Helmut Hallemaa sõnul kaaluti komisjonis põhjalikult eelnõuga seotud erinevaid aspekte, mida võrreldi kasutusel oleva süsteemiga. Ta lisas, et tema arvates peaks valimissüsteemi puudutavaid küsimusi käsitlema terviklikult.
Läbirääkimistel sõna võtnud fraktsioonide esindajad tõid välja oma argumendid valimissüsteemi korralduse kohta. Reformierakondlane Arto Aas märkis, et muudatus mõjutaks ligikaudu kümmet protsenti riigikogu liikmetest ning tegemist on üsna marginaalse muudatusega.
Aas ütles, et ka kinnistel valimisnimekirjadel on oma väärtus, seda näiteks erakonnasisese organisatsiooni ülesehitamise ja kaasamise seisukohast. Ta pidas olemasolevat süsteemi mõistlikuks.
Vabaerakondlase Jüri Adamsi arvates aitab eelnõu vähendada kasutusel oleva süsteemi kitsaskohti. Helmut Hallemaa hinnangul on pakutud süsteem keeruline. Ta pidas vajalikuks eelnõu edasisel menetlemisel laiapõhjalise arutelu korraldamist.
Põhiseaduskomisjoni ettepanekul lõpetati eelnõu esimene lugemine, muudatusettepanekute esitamise tähtajaks määrati 8. veebruar.
1.aprillil 2015 algatas Vabaerakonna fraktsioon sarnase seadusemuudatuse riigikogu valimiste kohta, mille esimene lugemine lõpetati 28. mail 2015. 12. jaanuaril 2016 algatas Vabaerakonna fraktsioon seadusmuudatuse kohalike valimiste kohta (see puudutab Tallinna), mis lükati tagasi esimesel lugemisel 15. märtsil 2016.