Õigusprofessor selgitab: millal saab riigikogu liiget võtta oma sõnade eest vastutusele? (2)

Anna Ploompuu
, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Riigikogu saal.
Riigikogu saal. Foto: Tairo Lutter / Postimees

Parlamendisaadikuid ei saa kohtus vastutusele võtta riigikogu saalis öeldu eest, küll aga näiteks laimu ja solvamise eest meedias, selgitab Tartu ülikooli õigusprofessor Jaan Ginter. 

Sõnavabadus on kõigis demokraatiates piiratud keeluga kasutada sõnavabadust laimamiseks või solvamiseks või vaenu õhutamiseks. Mõnevõrra piiramatum on paljudes riikides, ka Eestis, parlamendiliikmete sõnavabadus. Nimelt ei saa riigikogu liikmeid õiguslikule vastutusele võtta hääletamise ja poliitiliste avalduste eest riigikogus või selle organites.

«Õiguslikult ei ole korrektne pöörduda kohtusse riigikogu liikme selliste sõnavõttude osas, mis on toimunud riigikogus.» - Jaan Ginter. 

«Seega õiguslikult ei ole korrektne pöörduda kohtusse riigikogu liikme selliste sõnavõttude osas, mis on toimunud riigikogus,» selgitas Ginter. Tõsi, võib vaielda, kas iga sõnavõttu riigikogus saab nimetada poliitiliseks avalduseks, aga vähemalt põhiseaduse kommentaarides on seni asutud seisukohale, et «võimalus, et kohus hakkab hindama, kas riigikogu liikme konkreetne avaldus oli poliitiline või mittepoliitiline, võib märkimisväärselt pärssida parlamentaarset arutelu ning muuta kõnealuse garantii sisutühjaks».

Tänane Postimees kirjutab, kuidas Keskerakonna fraktsiooni esimehe Kersti Sarapuu pere nõuab Martin Helmelt ja Jürgen Ligilt kohtu kaudu vabandust ja raha. Antud juhul on nii Jürgen Ligile (Reformierakond) kui ka Martin Helmele (EKRE) ette heidetud avaldusi, mida nad on teinud ka väljaspool riigikogu tööd. Ligile heidab Sarapuude perekond ette sõnu, mis ta ütles 5. jaanuaril Vikerraadios ja 8. jaanuaril Delfile ja ERRile. Helmele heidavad Sarapuud ette 8. jaanuaril ERRile (vaata näiteid allpool - A.P.). 

«Seega ei rakendu nende sõnavõttude puhul riigikogu liikme indemniteet*, mis muidu kaitseks teda ka laimu puhul,» märkis Ginter. Ta lisas veel, et kriminaaluurimine ei anna õigustust väidetele, et isik on kuriteona käsitletava teo tõepoolest toime pannud – lähtuda tuleb süütuse presumptsioonist.

Valijad annavad räigusele hinnangu

«Minu teada ei ole küll seni riigikogu liikmed teisi riigikogu liikmeid laimu eest ei tsiviil- ega kriminaalvastutusele püüdnud võtta. Ajaloos on meil kahe maailmasõja vahel riigikogus küll kasutatud ebaviisakamaidki pöördumisi, kuid ka need on lahendatud ilma kohtu poole pöördumiseta,» meenutas Ginter.

Kui räigeks võib minna vastaspoole kritiseerimisel riigikogus? «Riigikogu liikme indemniteet kaitseb selles osas riigikogu liikmeid absoluutselt ning piiri seab selles osas ilmselt see, kui räige kõnepruugiga parlamendiliikmele on valija valmis oma häält edaspidi andma.» 

Ginteri sõnul võib Eesti poliitilise (väitlus)kultuuri jaoks selline vaidlus (Sarapuude nõue - A.P.) omada isegi positiivset toimet. «Kohati on meie poliitikute vastastikuste kirumiste puhul võimalik tajuda, et pooled ei hooli piisavalt sellest, millise mulje selline kirumine riigikogust valijatele jätab - ei jälgita piisavalt, kas vaidlejal on piisavat tõendusmaterjali, et oma väidete tõele vastavust ka kinnitada suuta,» nentis Ginter. 

Ligile ja Helmele etteheidetavad sõnavõtud

Jürgen Ligile heidab Sarapuude perekond ette sõnu, mis ta ütles 5. jaanuaril Vikerraadios ning 8. jaanuaril Delfile ja ERRile. Vikerraadios sõnas Ligi, et üleriigilise tasuta ühistranspordi küsimus on «selline narr erakondlik kinnisidee, kus jällegi erakonnakaaslase huve teenitakse».

Delfile ütles Ligi: «Kõigil juhtudel torkab silma see, et minister Kadri Simson teeb imelikke otsuseid ja ei suuda neid põhjendada nii, et oleks ümber lükatud see muster, et kasu saavad omad. Seakasvatuses loodi eelis selgelt erakonnakaaslastele ja täpselt sama lugu on busside teemal. Ühistranspordisüsteemi lõhkudes luuakse tegelikult eelis, kõige suurem eelis, oma erakonnakaaslase bussifirmale.»

ERRile sõnas Ligi: «Simsoni puhul ulatuvad teemad seakasvatusest bussitranspordi ja investeeringuteni välja. Muster on ühesugune – imelikud valikud, mil pole muud seletust kui erakondlik või perekondlik kasu.»

Martin Helmele heidavad Sarapuud ette 8. jaanuaril ERRile ja 10. jaanuaril riigikogus öeldut. ERRile ütles Helme järgnevat: «Meie põhietteheide Kadri Simsonile on see, et otsused, mis on langetatud, on selgelt korruptsiooni hõnguga. On selgeid tehtud otsuseid, mis mängivad avalikke vahendeid mingi oma inimeste ringi kätte.»

Riigikogus rääkis ta nii: «Teiseks, ühistranspordireform niimoodi, et toimiv süsteem lammutatakse ja uuest süsteemist, kuigi meil detaile ei ole, paistab jälle kasu saavat erakonnakaaslasega seotud transpordifirma, ning täiesti arusaamatud investeerimisotsused näiteks rongiliikluses või ka Rail Balticuga või ka lennundusliikluses. Kõik need lood lõhnavad omadele mängimise ja korruptsiooni järele ja kindlasti ei räägi nad riigimehelikust käitumisest või meie kõigi ühishüvede teenimisest.» 

Loe lisaks:

Opositsiooni kõri kallale kohtu kaudu

*Indemniteet - 1) valitsuse või selle liikme vabastamine vastutusest erakordsete asjaolude sunnil sooritatud põhiseaduserikkumise eest; 2) riigiõiguse põhimõte, mille kohaselt parlamendi liikmed ei kanna distsiplinaar- ega kriminaalvastutust parlamendis tehtud avalduste, hääletamise vms eest.

Kommentaarid (2)
Copy
Tagasi üles