Vabaerakonna algatatud kollektiivne pöördumine nn kahe tooli seaduse tühistamiseks jäi toetuseta. Tänasel põhiseaduskomisjonil hääletas pöördumise vastu seitse ning poolt kaks komisjoni liiget.
Vabaerakonna ettepanek kahe tooli seaduse tühistamiseks jäi toetuseta
/nginx/o/2017/10/03/7168235t1he26b.jpg)
15. jaanuar 2018, 16:39
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Praegune seadus võimaldab riigikogu liikmetel kuuluda samaaegselt ka linna- või vallavolikokku. Vabaerakonna liikme Andres Herkeli sõnul on sellel nn kahe tooli seadusel kaks probleemi: «Esiteks koondub selle seaduse jätkumisega võim kohalikes volikogudes väheste inimeste kätesse ega vasta kohalike kogukondade huvidele. Teine probleem on see, et riigikogu liikmete kahel toolil istumisega kannatab oluliselt nende töö riigikogus.»
«Neljapäeviti toimuvad riigikogus komisjonid ning nende kokku kutsumine saadikute puudumise tõttu võimatu.»
Herkel märkis, et kui riigikogu üks nädal Toompeal kestab neli päeva, siis praktikas tähendab see seda, et neljapäeva pärastlõunal on riigikogu koridorid tühjad, sest saadikud on sõitnud kohalike omavalitsuste volikogudesse. «Neljapäeviti toimuvad riigikogus komisjonid ning nende kokku kutsumine saadikute puudumise tõttu võimatu,» sõnas ta.
Vabaerakonna tegevjuhi Märt Meesaku sõnul riivab tänane kahel toolil istumist lubav seadus kohalike õiglustunnet. «Olukord, kus haldusreformi käigus volinike arv niigi tugevalt vähenes, on saadikute kuulumine volikogudesse vähendanud kohalike kogukonna liidrite võimalust kaasa rääkida veelgi,» leidis Meesak.
Kahel toolil istumise lõpetamiseks algatasid Vabaerakonna saadikud 2016. aastal eelnõu, mille sisuks oli põhimõte, et uus omandatud mandaat tühistab eelmise mandaadi. Ehk sellest hetkest, kui riigikogu liige on valitud kohaliku volikogu liikmeks, lõpeb tema mandaat riigikogu liikmena ja vastupidi.
1080 allkirjaga kollektiivne pöördumine kahe tooli seaduse tühistamise toetuseks anti Vabaerakonna poolt Riigikogu esimehele Eiki Nestorile üle 11. oktoobril 2017. Tänasel põhiseaduskomisjoni istungil pöördumine toetust ei leidnud.
Kohalikel valimistel kandideeris 101st riigikogulasest 88. Neist osutus valituks 64 poliitikut, kellest omakorda 58 otsustas kasutada nn kahel toolil istumise võimalust, vahendab ERR.
Vaidlused on kestnud aastaid
Vaidlused selle üle, kas saadikud võivad volikokku kuuluda või mitte, said alguse juba 2000. aastate algul. 2001. aasta kevadel algatas valitsus volikogu valimise seadust muutva eelnõu, kuhu põhiseaduskomisjon lisas menetluse käigus keelu olla üheaegselt riigikogu ja kohaliku volikogu liige.
Põhiseaduskomisjoni toonase isamaaliitlasest liikme Mart Nuti sõnul leiti muudatust tehes, et liiga paljudes ametites on ühed ja samad inimesed, ning sooviti suurendada ka teiste võimalusi poliitikas osaleda. «Loomulikult oli teada, et Soomes oli vastupidine arusaamine, kus rõhutati, et parlamendi liige peakski olema volikogus, et tugevdada sidet oma valimisringkonnaga. Meil otsustati teha teistsugune valik,» on ta varem Postimehele öelnud.
Nutt märkis, et kuulus ka ise kuus aastat nii volikokku kui riigikokku ning nende ülesannete samaaegne täitmine oli tegelikult väga koormav. Nii võis tema hinnangul võtta seda otsust ka poliitikute soovina enda elu kergemaks muuta.
Riigikogu võttis seaduse vastu 2002. aasta märtsis 55 poolt- ja 31 vastuhäälega. Seaduse poolt hääletasid Reformierakonna, Keskerakonna, Rahvaliidu, Ühendatud Rahvapartei ja Koonderakonna saadikud ning selle vastu olid Isamaaliidu ja Mõõdukate fraktsiooni liikmed. Kahel toolil istumise keeld pidi jõustuma 2005. aasta sügisestest kohalikest valimistest.
2004. aasta lõpus esitas reformierakondlane Väino Linde omavalitsuse korralduse seadust muutvale eelnõule aga muudatusettepaneku, mis oli kantud soovist anda rahvasaadikutele taas luba volikogude töös osaleda. Muudatus oli küll korralduslik, kuid sisuliselt valmistas see ette varasema otsuse jõustumise nurjamist.
Linde põhjendas oma ettepanekut toona seisukohaga, et keelu kaotamine aitab saadikutel olla paremini kursis kohalike probleemidega, mida on ka riiklike otsuste langetamisel mõistlik teada. Kuigi põhiseaduskomisjon arvestas ettepanekut vaid osaliselt, leidis see täiskogus toimunud hääletusel Reformierakonna, Keskerakonna ja Rahvaliidu häältega toetust.
2005. aasta märtsis ehk vaid loetud kuud enne toonaseid kohalikke valimisi algatas Linde koos sel ajal Keskerakonda kuulunud Ain Seppikuga ka riigikogu töökorraseadust muutva eelnõu, et volikokku kuulumise keeld ei jõustuks.
Parlament oli sellegagi nõus ning mõlemad seadused võeti sama aasta 12. mail vastu. Töökorraseaduse muudatusi toetasid lõpphääletusel Res Publica, Reformierakonna ja Keskerakonna ning omavalitsuse korralduse seaduse vastuvõtmist lisaks neile ka Rahvaliidu saadikud. Nii said riigikogu liikmed taas õiguse istuda kahel toolil ehk tegutseda nii parlamendis kui linna- või vallavolikogus.
Sellega vaidlused aga ei lõppenud. Nimelt polnud muudatustega nõus president Arnold Rüütel, kes ei kuulutanud töökorraseadust välja ja vaidlustas selle lõpuks riigikohtus. Rüütel leidis, et riigikogu liikme võimalus kuuluda valituks osutumisel samaaegselt kohalikku volikokku on kohaliku omavalitsuse autonoomia, võimude lahususe ja tasakaalustatuse ning ametite ühildamatuse põhimõttega vastuolus.
Muu hulgas märkis ta, et volikokku kuuluv riigikogu liige asub teostama täidesaatvat riigivõimu, mis pole põhiseadusega kooskõlas. «Püüded tegutseda poliitiliselt aktiivselt mõlemal tasandil jäävad kahe tooli peal istumiseks ja sellisel moel tehtud töö liigselt killustatuks. Mõistan poliitikute soovi oma võimeid igakülgselt rakendada, kuid selline hõivatus võib viia kergelt valijatepoolse põhjendatud rahulolematuseni,» ütles Rüütel toona.
2005. aasta oktoobri keskel tunnistaski riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegium muudatuse põhiseadusvastaseks. Riigikohus leidis, et vahetult enne kohalikke valimisi vastu võetud olulisi valimisõiguse muudatusi sisaldav seadus on vastuolus põhiseadusest tuleneva demokraatia põhimõttega.
«Kolleegium ei pea demokraatlikuks selliseid vahetult enne valimisi valimisreeglistikus tehtud muudatusi, mis võivad oluliselt mõjutada valimistulemusi ühe või teise poliitilise jõu kasuks,» märkis kohus, mille hinnangul on valimisreeglistiku muutmisel miinimumnõudeks, et olulisi muudatusi toov seadus jõustuks aegsasti enne valimisi.
Kuigi poliitikud tõstatasid järgnenud aastatel korduvalt küsimuse, kas riigikogu liikmeid ei peaks siiski lubama taas volikogudesse, ei leidnud vastavad algatused toetust ning volikokku kuulumise keeld viidi sisse ka 2007. aastal vastu võetud riigikogu liikme staatuse seadusse.
Keeld kõrvaldati mullu veebruaris põhiseaduskomisjoni algatatud ning juunis vastu võetud seadusega, mida toetas toona koalitsiooni kuulunud Reformierakonna, Sotsiaaldemokraatliku Erakonna ning Isamaa ja Res Publica Liidu 58 saadikut. Seaduse vastu hääletas 29 opositsioonilisse Keskerakonda, Vabaerakonda ja Konservatiivsesse Rahvaerakonda kuuluvat riigikogu liiget. Piirangu tühistamist nägi ette ka toonane koalitsioonileping.