/nginx/o/2017/12/07/7385931t1h7cc1.jpg)
Keskerakondlasest majandus- ja taristuminister Kadri Simsoni sõnul ei saanudki riigikogus läbi minna umbusaldus, mis tema sõnul tugines juba varasemalt ümber lükatud valeväidetele.
Simson: valeväidetel põhinev umbusaldus ei saanudki toetust leida (3)
/nginx/o/2017/12/27/7437007t1h948b.jpg)
10. jaanuar 2018, 17:59
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Simsoni sõnul esitati umbusaldusavaldus vaid tähelepanu saamise nimel ning selleks, et näidata opositsiooni olemasolu.
Reformierakonna, Vabaerakonna ja Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsiooni algatatud umbusaldusavalduse poolt hääletas riigikogus 44 saadikut, vastu oli 49 ja erapooletuid ei olnud, üks saadik jättis hääletamata. Hääletusel osales 94 riigikogu saadikut.
«Kui sisuliste teemadega ei suudeta pilti tõusta, siis võetakse ette drastilisemaid samme, nagu näiteks umbusaldus,» rääkis Simnson. Simsoni sõnul on opositsiooni umbusaldustekstist raske aru saada, mida täpsemalt kokkuvõttes siiski ette heidetakse, sest see on tõeline pudru ja kapsad.
Ta lausus, et ühte potti on pandud kõikmõeldavad väited, millest väga suur enamus ei vasta tõele ning osa tugineb lihtsalt maailmavaatelistel erinevustel. «Tundub, et ka opositsioon ei saanud päris lõpuni aru, mida siis ikkagi mulle täpsemalt ette heidetakse,» ütles Simson.
Peamiste umbusalduses esitatud valeväidetena tõi Simson välja juba möödunud aasta lõpul ümber lükatud kahtlustused sigade tõuaretustoetuse jagamise osas ning väite, et tasuta ühistranspordi rakendamisest võidavad vedajad, mitte reisijad. Samuti eksivad umbusaldajad väitega, mille kohaselt rikub EVR Cargo Venemaa suunalisi sanktsioone.
Simson tõdes, et maakondlike bussiliinide osas on Reformierakonnal teistsugune nägemus.
«Mind ei üllata Reformierakonna ükskõiksus ja põlgus maaelu edendamise osas, kuid see ei tähenda, et ka tänane valitsus peaks käed rüpes istuma ning laskma maaelul hääbuda,» lausus Simson.
Ta jätkas, et kindlasti ei päde esitatud väide, et tasuta ühistransport on mõeldud bussifirmade tulude suurendamiseks. Bussifirmad saavad Simsoni sõnul fikseeritud liinikilomeetritasu ja maakonnaliinidel teenust osutavad ettevõtted valitakse avaliku hanke tulemusena. «Nende sissetulek ei sõltu sellest kui palju inimesi liinil sõidab,» ütles ta.
Simsoni sõnul eksivad ka need, kes väidavad, et keegi ei kasuta maakondlikke bussiliine. Nimelt tehti maakonnaliinidel möödunud aastal ligikaudu 18 miljonit reisi. Simson tuletas meelde, et Eesti ei ole vaid Tallinn ja suuremad keskused. «Kui mulle heidetakse ette seda, et ma tegelen maaelu eest seismisega, siis seda tiitlit kannan ma uhkusega,» rääkis Simson.
Lisaks heitsid umbusaldajad Simsonile ette valitsuse taristuinvesteeringute kava ja konkreetsemalt investeeringuid Haapsalu raudteesse, Mõntu sadamasse ja Pärnu lennujaama.
«Kui eelmise valitsuse investeeringute plaan nägi ette vaid Tallinna-Tartu maantee ehitust, siis uus valitsus on otsustanud arendada taristut üle kogu Eesti. Mis puudutab konkreetselt Pärnu lennujaama, siis on kohalikud ettevõtjad korduvalt rõhutanud, et piirkond vajab arenguks ja turistide meelitamiseks korralikku lennujaama. Seda ei saa aga teha ilma riigi abita,» rääkis Simson.
Simson jätkas, et teda hämmastavad ka etteheited Haapsalu raudtee osas, eriti kui need tulevad inimestelt, kes on ise antud raudtee taastamise toetusrühmas. «Haapsalu raudtee toetusrühmas on parlamendis koguni 42 liiget, kellest pea pooled on tänased umbusaldajad ehk opositsioonisaadikud. Tundub, et see toetus on vaid näiline,» ütles Simson.
Simson ütles kokkuvõtvalt, et on veendunud, et tegemist on õigete ja heade otsustega, mille valguses pole midagi häbeneda. «Pigem tunnen uhkust, et tänasel valitsusel jagus arukust, et näha kaugemale, kui vaid harjumuspäraseks saanud Tallinn-Tartu liin,» lausus ta.
Umbusaldajatel soovitas minister tulevikus keskenduda rohkem sisulisele tööle, et seeläbi Eestit paremaks muuta.