Lang loobub riigikogu aseesimehe nõuniku kohast

Rein Lang.

FOTO: Sander Ilvest

Rein Lang teatas täna, et loobub riigikogu aseesimehe nõuniku kohast, sest peab tekkinud olukorras töötamist võimatuks.

«On ülimalt kahetsusväärne ja kurb, et uus aasta algas sellise jamaga. Kui Hanno mind nõu andma kutsus, oskasime küll ette näha, et selle ametlik vormistamine võib tõmmata tähelepanu, kuid ei osanud prognoosida sellist oponentide indu aasta alguses kohe kampaaniat teha. Meie viga. Meie enda väljaöeldut kasutati meie vastu, sest me ei osanud asju mõistlikult välja öelda. Samuti meie viga,» möönis Lang.

Lang lubas pressiteates, et annab Hannole nõu kuni ta seda soovib ja vajab, olenemata formaalsest positsioonist ja riigi makstavast palgast. Tema hinnangul oleks sellise nõu andmise ametlik vormistamine poliitika läbipaistvuse seisukohast pigem vajalik ja positiivne, sest see võtaks vaiba alt kõikvõimalikelt nn «nilssoni» vandenõuteooriatelt (Reformierakonna koalitsioonikõneluste ajal ütles Indrek Tarand Rain Rosimannuse kohta, et miks istub laua taga keegi «härra Nilsson» – toim). «Seepärast ongi groteskne, et need, kes lärmakalt räägivad vajadusest muuta poliitilist kultuuri, asuvad võitlusse poliitika läbipaistvuse vastu,» lausus Lang.

Langi sõnul on aga selge, et sellises õhustikus mingit töörahu poliitiliste seisukohtade läbitöötamiseks ei tule ja aur hakkab kuluma täiesti teisejärgulistele küsimustele. Seepärast peab ta enda sõnul mõistlikuks Pevkuri pakutud ametlikust nõuniku töökohast Toompeal loobuda. «Nõu annan ikka ja on hea meel, kui seda arvesse võetakse. Erakonna programmi teeme jätkuvalt edasi, nagu eelmise aasta märtsis kokku leppisime,» lisas ta.

Riigikogu aseesimehe ja Reformierakonna esimehe Hanno Pevkuri sõnul on tal kahju, et olukord sellise pöörde võttis. Pevkur selgitas, et kutsus Reinu nõunikuks tema kogemuste ja teadmiste pärast. «Mees, kes on olnud üks põhiseaduse loojatest, kandnud nii välis-, kultuuri kui justiitsministri vastutust, lisaks olnud ise riigikogu asespiiker, oleks olnud kindlasti väärt täiendus ajal, mil riigikogus arutatakse presidendi valimise korra muutmist, riigikogu valimise korra ning riigikogu kodu- ja töökorra muutmist. Need on vaid osad riigireformist, mis vajab kontseptuaalset sisu, millisena me oma riiki jaksame pidada 10, 20, 30 aasta pärast,» ütles ta.

Tagasi üles