Ülevaade: poliitvangerdused aastal 2017

Reformierakonna esimees Hanno Pevkur.

FOTO: Sander Ilvest

Aasta 2017 tõi sisepoliitikasse neli ministrivahetust, kohalike omavalitsuste volikogude valimised ning mitmeid vangerdusi erakondades. 

REFORMIERAKONNA UUS JUHT HANNO PEVKUR

Aasta alguses, 7. jaanuaril valis Reformierakond uueks esimeheks Hanno Pevkuri. Pevkur kogus 1048 häält, tema vastaskandidaat Kristen Michal aga 635 häält. Reformierakonna eelmine esimees Taavi Rõivas oli ametis 2014 aastast. 

Hanno Pevkur.

FOTO: Sander Ilvest

VABAERAKONNA UUS JUHT ARTUR TALVIK

23. aprillil valis Vabaerakond ainsana juhiks kandideerinud Artur Talviku erakonna esimeheks. Talvikut toetas 179 vabaerakondlast 209. hääletanust. Erakonna liikmeid oli siis kokku 664, 27. detsembri 2017 seisuga on liikmete arv kahanenud 641ni.

«Vabaerakond t​eeb vabakonservatiivset poliitikat, mis ühelt poolt hoiab Eesti kultuuri ja elulaadi, kuid teiselt poolt on ettevõtlik ja avatud parimatele ideedele, mida maailmal on pakkuda,» ütles Talvik. 

Artur Talvik.

FOTO: Illustratsioon: Andrus Peegel

«KOLME ÕE» VANGERDUSED

2017. aasta rikastas Eesti poliitmaastikku nn kolme õe liiduga: Yana Toom, Olga Ivanova ja Oudekki Loone. Tõsi, liit ei kestnud kaua, kuid jõudis omajagu elevust tekitada küll.

Keskerakondlased Yana Toom, Oudekki Loone ja Olga Ivanova pressikonverentsil.

FOTO: Liis Treimann

Näiteks kogunes 9. mail, Venemaal populaarse võidupüha tähistamise ajal Keskerakonna juhatuse liige ning parlamendisaadik Olga Ivanova kaitseväe kalmistule pronkssõduri juurde ning andis seal intervjuu Vene propagandakanalile Sputnik. Avalikkuse tähelepanu pälvinud intervjuu üle arutles ka erakorraliselt kogunenud Keskerakonna juhatus. Keskerakonna juhi, peaminister Jüri Ratase sõnum oli üks: Sputnikuga ei räägita ning järgmisel korral suhtutakse sellisesse tegevusse karmimalt. 

Seepeale kinnitas keskerakondlasest Euroopa Parlamendi saadik Yana Toom, et annab ka edaspidi intervjuusid propagandakanalile Sputnik, kuid hoidub mõnest teisest Vene telekanalist.

Samuti pronkssõduri juurde lilli viinud Oudekki Loone pälvis aga tähelepanu «Aktuaalsele kaamerale» antud intervjuuga, kus ta muu hulgas ütles, et kui liitlased ei oleks II maailmasõjas võitnud, ei oleks meil täna Eesti riiki. Samuti ütles ta, et kuigi Eesti vabadusega läks pärast Teist maailmasõda veel aega, on ka see, et «pommid ei kukkunud kaela», Eestis päris oluline. Jüri Ratas taunis ka Loone sõnavõttu. 

Suvel kaalusid «kolm õde» eraldi valimisnimekirja moodustamist. Plaan jäi katki Yana Toomi üleöö toimunud meelemuutuse pärast. Etteruttavalt saab öelda, et Olga Ivanova otsustas siiski Keskerakonnast eraldi valimisliidus kandideerida, mispeale ta 11. septembril erakonna juhatuse otsusega parteist välja heideti. 

Loe lisaks: 

Selgus Keskerakonnast välja heidetute tegelik hulk

IRLi UUS JUHT HELIR-VALDOR SEEDER

13. mail sai Isamaa ja Res Publica Liidu (IRL) uueks juhiks Helir-Valdor Seeder. Seederit toetas 322 inimest, Kaia Iva sai juhivalimistel 304 häält. Erakonnakaaslastele saadetud kirjas märkis Seeder, et tal ei ole partei esimehena mingit kavatsust võimuliitu lõhkuda ja uusi koalitsiooniläbirääkimisi ta kogu lepingu ulatuses ei ava. 

IRLi juhivalimiste eel teatasid erakonna endine juht Margus Tsahkna ja Marko Mihkelson, et IRLi eestseisusesse nad ei kandideeri. 

Helir-Valdor Seeder.

FOTO: Tairo Lutter

KORBI SÕNAVÕTT MAKSAB MINISTRIKOHA

«Mina… võib-olla ütlen eestlaste vaatevinklist ebameeldiva fraasi, mina pole NATO liikmelisuse poolt,» ütles 23. mail Haapsalus veteranidega kohtunud riigihalduse minister Mihhail Korb. Täispikka reportaaži Korbi kohtumisest saab lugeda Lääne Elust.

See sõnavõtt maksis 2016. aasta novembrist Jüri Ratase valitsuses olnud Korbile ministrikoha. 

Mihhail Korb.

FOTO: Liis Treimann / Postimees

NELI UUT MINISTRIT VALITSUSES 

IRLi uue esimehe Helir-Valdor Seederi eestvedamisel otsustas erakonna eestseisus ja volikogu valitsusest tagasi kutsuda kaitseminister Margus Tsahkna, ​rahandusminister Sven Sesteri ning keskkonnaminister Marko Pomerantsi. 

12. juunil kinnitas Jüri Ratas oma valitsuses järgmised vangerdused: 

- Kaitseministri portfelli võttis Margus Tsahknalt üle poliitikasse naasnud Jüri Luik

- Keskkonnaministri portfelli võttis Marko Pomerantsilt üle Siim Kiisler.

- Rahandusministri portfelli võttis Sven Sesterilt üle Toomas Tõniste

- Riigihalduse ministri portfelli võttis skandaalse repliigi pärast tagasiastunud Mihhail Korbilt üle Jaak Aab

Peaminister Jüri Ratas esita president Kersti Kaljulaidile ettepaneku nimetada rahandusministriks Toomas Tõniste, kaitseministriks Jüri Luik ja keskkonnaministriks Siim Kiisler.

FOTO: Toni Läänsalu

TSAHKNA JA MIHKELSON LAHKUSID IRLIST

26. juunil teatas IRLi endine esimees Margus Tsahkna ning Marko Mihkelson, et lahkuvad IRList

Margus Tsahkna ja Marko Mihkelson restoranis La Bottega, kus nad teatasid IRList lahkumisest.

FOTO: Tairo Lutter

SAVISAARE VALIMISLIIT JA TEGUS TALLINN

Juunikuust alates võis Tallinnas näha Olga Ivanova kampaaniaplakateid, millel puudusid igasugused viited Keskerakonnale. See andis omakorda kinnituse kahtlustele, et osa keskerakondlasi võib Tallinnas valimisteks välja panna oma nimekirja. Mäletatavasti said need kahtlused üsna pea kinnitust. Vaatame lähemalt: 

Savisaare Valimisliit ja Tegus Tallinn avalikustas valimisteks esinumbrid.

FOTO: Liis Treimann

- SAVISAAR KANDIDEERIB KOHALIKEL VALIMISTEL 

19. juunil teatas korruptsioonisüüdistusega kohtus käiv Keskerakonna endine esimees Edgar Savisaar, et kavatseb kohalikel valimistel kandideerida

- SÕÕRUMAA JA MÕIS TEGID OMA VALIMISLIIDU 

20. juunil teatas ettevõtja Urmas Sõõrumaa, et teeb koos Jüri Mõisaga kohalikeks valimisteks eraldi valimisliidu

14. juulil kinnitasid Sõõrumaa ja Mõis, et nende valimisliidu nimeks saab Tegus Tallinn.  Valimisliidu kampaaniajuhiks sai Mart Luik

29. juulil teatas Edgar Savisaar oma valimisliidu loomisest. «Kolmest õest» liitus temaga Olga Ivanova. Kuu aega hiljem teatati, et Savisaare ja Ivanova nimekirjaks saab Savisaare valimisliit

25. augustil teatas Jüri Mõisa ja Urmas Sõõrumaa valimisliidu kampaaniajuht Mart Luik, et lahkub valimisliidust. «Punaseks jooneks» sai talle valimisliidu liitumine Edgar Savisaare nimekirjaga. Oktoobri keskel teatas Luik, et astub hoopis IRLi. Mäletatavasti sai Mart Luik kohalikel valimistel 431 häält ning kuulub Tallinna linnavolikogu viieliikmelisse IRLi fraktsiooni. 

28. augustil kinnitas Savisaare valimisliit ja Tegus Tallinn, et lähevad valimistele ühises nimekirjas. Tallinna linnavolikokku sai Savisaare valimisliidust ja Tegusast Tallinnast vaid üks kandidaat – Edgar Savisaar isikumandaadiga (3621 häälega). Tegemist oli Edgar Savisaare ajaloo madalaima häältesaagiga.  

 

MIHHAIL KÕLVART TALLINNA VOLIKOGU ESIMEHEKS

Sügisestel kohalike omavalitsuste volikogude valimistel Tallinnas kandideerinud ja Eesti suurima häältesaagi (24 668 häält) saanud Tallinna abilinnapea Mihhail Kõlvart asus hoopis Tallinna linnavolikogu esimeheks. Linnapeaks sai Taavi Aas

Loe valimistulemustest lähemalt:

Kiirülevaade: kes olid valimiste suurimad võitjad ja kaotajad.

Postimehe kolumnistid valisid lõppeva aasta silmapaistvaimate inimeste hulka nii peaminister Jüri Ratase kui ka Tallinna linnavolikogu esimehe Mihhail Kõlvarti.

FOTO: Tairo Lutter / Postimees

TAAVI RÕIVAS ASTUB ASESPIIKRI KOHALT TAGASI

12. oktoobril teatas ahistamisskandaali sattunud riigikogu aseesimees Taavi Rõivas, et astub asespiikri kohalt tagasi. Lihtliikmeks taandudes kaotas Taavi Rõivas igakuisest sissetulekust üle 1000 euro. Riigikogu uueks aseesimeheks sai Hanno Pevkur, Reformierakonna fraktsiooni juhiks Jürgen Ligi

Rõivas ütles Postimehe otsestuudios, et astub parlamendi aseesimehe kohalt tagasi Malaisias toimunud skandaalse peo ja ahistamissüüdistuse tõttu. Rõivas tunnistas, et võis tantsida naisele liiga lähedal, nii et see võis tekitada viimasele ebamugavustunnet. Rõivas eitas seda, et üritas naist suudelda ja tõmbas ta külmutuskappide vahele, et teda käperdada.

Taavi Rõivas. 

FOTO: Illustratsioon: Andrus Peegel

KESKERAKOND VÕTTIS ROHELISED KAMPA

2. novembril kutsus Tallinna linnapea Taavi Aas ajakirjanikud Tallinna botaanikaaeda ning teatas Eestimaa Roheliste ja Keskerakonna ühisest võimuliidust Tallinnas. Kohalikel valimistel alla valimiskünnise jäänud Eestimaa Rohelised said ühe Tallinna abilinnapea koha, Züleyxa Izmailova vastutusalasse jäävad keskkonnaamet ning linnakodanike kaasamine. 

Loe lisaks: 

Võimuliidu kasud: rambivalguses taimemürk rohelise pealinna tiitli vastu 

Keskerakond ja rohelised sõlmisid Tallinna botaanikaaias koalitsioonileppe. Allkirjad andsid Keskerakonna linnapeakandidaat Taavi Aas ja roheliste esimees Zuzu Izmailova.

FOTO: Tairo Lutter

TARTUS KANDIDEERINUD RIISALU TALLINNA ABILINNAPEAKS 

6. novembril kinnitas Keskerakond Tallinna abilinnapeakandidaadid. Suurima üllatuse tegi IRLi ridades Tartus kandideerinud Aivar Riisalu, kes otsustas tulla Tallinna abilinnapeaks ning astuda IRLi ridadest välja. Riisalu vastutusalasse jääb Tallinna ettevõtlus ja innovatsioon. 

Aivar Riisalu.

FOTO: Konstantin Sednev

LAURISTIN TULI BRÜSSELIST TAGASI TARTUSSE

2017. aasta kohalikel valimistel Tartu linnavolikokku kandideerinud Euroopa Parlamendi saadik Marju Lauristin lubas, et valituks osutudes tuleb ta Brüsselist tagasi Tartusse. Nii läkski ning Lauristin tuli tagasi Eestisse. Tema asemel läks Brüsselisse sotsiaaldemokraat Ivari Padar.

Marju Lauristin.

FOTO: Aivar Pau

REFORMIERAKOND SAAB UUE JUHI

Novembri lõpus kirjutas Postimees armutust sisetülist Reformierakonnas praeguse esimehe Hanno Pevkuri ning jaanuari alguses juhiks kandideerinud Kristen Michali vahel. Detsembri lõpuks teame, et Hanno Pevkur kevadistel juhivalimistel ei osale ning Kaja Kallas on teatanud, et kandideerib erakonna esimeheks. Kuidas aga niivõrd pöördeliste sündmusteni jõuti? 

Pöördeline nädal Reformierakonnas 

Neljapäev, 7. detsember - Eesti Rahvusringhääling avaldas Reformierakonna auesimehe Siim Kallase täispika intervjuu ilmumise eel uudise sellest, et Kallase hinnangul ei saa erakond 2019. aasta riigikogu valimistele vastu minna sisemiselt lõhenenuna, mistõttu tuleks 2018. aasta suvel teha erakorralised juhivalimised. Hanno Pevkuri ametiaeg oleks pidanud kestma 2019. aasta jaanuarini. 

Reedel, 8. detsember - Eesti Rahvusringhäälingus ilmub täispikk intervjuu Siim Kallasega, kus muuhulgas märgib Kallas, et tänase seisuga ei kahtle ta, et parlamendivalimised võidab Keskerakond. Ta ei välistanud Keskerakonna ja Reformierakonna koalitsiooni loomist.

Reede, 8. detsember - Reformierakonna juhatuse koosolekul teatas Hanno Pevkur ettepanekust teha juhivalimised võimalikult kiirelt, juba 2018. aasta jaanuaris. Ta tunnistas, et erakonnas on sisepinged ning vaja on taaskäivitust. Pevkur märkis, et Siim Kallas lasi oma avaldusega nn džinni pudelist välja

Kolmapäev, 13. detsember - Hanno Pevkur teatas, et toetaks Reformierakonna uue esimehena Kaja Kallast. Samal päeval ütles Kaja Kallas Postimehele, et ei välista Reformierakonna esimeheks kandideerimist. Seda juhul, kui ta suudab Reformierakonda ühendada ning tema kandideerimisest ei tule erakonda lisapingeid.

Neljapäev, 14. detsember - Euroopa Komisjoni volinik, endine Reformierakonna esimees ja ekspeaminister Andrus Ansip ütles Vikerraadio saatele «Uudis+» antud usutluses, et Reformierakonna praegune juht Hanno Pevkur pole oma tööga hakkama saanud. Reformierakonna pikaaegne juht nimetas võimalike juhikandidaatidena lisaks Kaja Kallasele ka Urmas Paetit, Jürgen Ligi, Arto Aasa ja Maris Laurit.

Reede, 15. detsember - Kaja Kallas kinnitas, et kandideerib Reformierakonna esimeheks.

Kaja Kallas.

FOTO: MIHKEL MARIPUU/PM/SCANPIX BALTICS

Loe lisaks: 

Eesti sisepoliitika 2017/2018 ehk pärast peenhäälestust

Loe ka neid

Tagasi üles