Kaja Kallas kirjas erakonnakaaslastele: peame oma meeskonda kutsuma uusi ja säravaid inimesi

Kaja Kallas. Foto: Sander Ilvest

Reformierakonna esimehe kandidaat Kaja Kallas saatis erakonnakaaslastele kirja, milles avaldab oma mõtted erakonna tuleviku asjus.

Järgneb Kaja Kallase kiri erakonnakaaslastele.

Tere pühapäeva õhtut!

Ilmselt on kõigil erakonnaliikmetel võimalus olnud jälgida tormilisi arenguid erakonna juhtimises ja see on tekitanud mitmeid küsimusi. On kindel, et erakonna juhatuse ja esimehe valimised tulevad. See, kas need toimuvad talvel, kevadel või suvel, on teisejärguline. Tegelik debatt käib selle üle, kuidas võita riigikogu valimistel 2019.aastal Keskerakonda. Mis on meie alternatiiv praegusele valitsusele ja millist tulevikku me Eestile näeme. Kuna olen otsustanud, et kandideerin erakonna esimeheks, siis saadan paar mõtet.

Leian, et Eesti vajab praegu rohkem kui kunagi varem valitsust, mis oleks arukas ja tulevikule orienteeritud. Valitsus, kes oskab väärtustada Eestit ning arendada edasi Eesti tugevusi. Valitsust, kes mõistab, et Eesti on killuke maailmast ja Euroopast, kellega arvestatakse ka riikidevahelises suhtluses. Valitsust, kes hindab kõiki inimesi, ka neid, kes soovivad edasi pürgida ning midagi saavutada. Valitsust, kes vaatab tulevikku nii, et kõigil oleksid väljavaated paremale elule. Kuid, kes samas saavad aru, et raha riigieelarvesse ei tule seina seest, vaid eelkõige ettevõtlike inimeste panusel.

Keskerakond ei ole kunagi olnud Euroopa-meelne erakond. Selle eest, et kaua ettevalmistatud Eesti eesistumine Euroopa Liidu nõukogu juures sujus kenasti, tuleb tänada Eesti tublit ametkonda. Ning hingata kergendatult, et Eesti valitsuse oskamatus ja huvipuudus nende teemade vastu ei suutnud seda ära rikkuda. Siiski Eesti valitsuse poliitilisel juhtimisel suruti läbi lähetatud töötajate direktiiv, mis läheb otseselt ühe Euroopa liidu aluspõhimõtte – inimeste vaba liikumise – vastu. See on vaid esimene samm üha suurenevast protektsionismist, mida suured liikmesriigid tahavad. Ka paksuks minnakse enesele teadmatult üks friikartul korraga, samamoodi on selliste näiliselt pisikeste sammudega, mis kokkuvõttes omavad suurt mõju.  Kas praegusel valitsusel jätkub mõistust ja huvi sellistele sammudele jõuliselt vastu seista? Kui me seda ei tee, avastame end peagi olukorrast, kus inimeste, kaupade ja teenuste vaba liikumine on varsti vaid mälestus toredast Euroopa kuldajast.

Nii nagu igal inimesel on ka riigil oma tugevused ja oma nõrkused. Selleks, et saada milleski number üheks ja unikaalseks, tuleb arendada edasi oma tugevusi. Eesti tugevuseks on kindlasti meie digiriik, mis on maailmas unikaalne. Keskerakonda ei saa siduda ühegi suure innovatsiooniga, mis Eestis on aset leidnud. Vastupidi, isegi maailmas unikaalset elektroonilise hääletuse süsteemi üritab Keskerakond järjekindlalt õõnestada. Mugavad ja kättesaadavad digitaalsed teenused on midagi, mille poole kogu maailm liigub, ometi ei ole neid asju edasi arendatud. Paigalseis on teatavasti tagasiminek. Kui me ei tegele innovatsioonile soodsa keskkonna loomisega, siis ei ole lootust, et me suudame siin hoida ja siia meelitada uusi innovaatilisi ettevõtmisi. Need aga loovad uusi kõrgepalgalisi suure lisandväärtusega töökohti. Innovatsioonile soodsa keskkonna loomine tähendab muuhulgas ka tähelepanu pööramist teaduse suuremale rahastamisele ning motivatsiooni loomist teaduse ja ettevõtluse paremaks koostööks.

Kust selleks raha võtta? Praegu kulutatakse raha valede asjade peale. Kõigile meeldib saada asju ja teenuseid tasuta. Varsti saab korteri tasuta ja süüa tasuta. Ainult, et töötama peab ka tasuta. Aga vähemalt on kõik võrdselt vaesed. Meie ees seisab raske ülesanne – veenda ühiskonda, et tasuta jagamine on tegelikult vaid vaesuse jagamine, illusioon. Ühiskonna võit on illusoorne, kahju aga konkreetne. Tasuta teenuste jagamiseks peab kehtestama uusi makse ja vähendama kulutusi. Selle selgitamine inimestele on raske ja ebapopulaarne ülesanne. Meil peab selleks julgust jaguma.

Taasiseseisvumise algusajast on Eesti rahanduspoliitika keskseteks elementideks olnud üldine madal maksukoormus, proportsionaalne tulumaks ja kokkuhoidlik majandamine, headel aegadel halbadeks varude kogumine. Pisut hiljem ka ettevõtete tulumaksuvabastus reinvesteeritud kasumilt. Tuletan meelde, et see ei ole mitte niisama maksuvabastus, vaid ainult siis, kui investeeritakse ettevõtte edasiarendamisse, näiteks uute töökohtade loomisesse või töötajate palkade tõstmisesse. Keskerakond tahab seda ära kaotada. Aga mis on Keskerakonna poolt väljapakutud alternatiiv, mis jõukust juurde tekitaks? Kuuleme ainult tasuta asjade jagamisest, mis lisandväärtust ei tekita. Keskerakond tahab maksupoliitikaga lihtsalt tagasi minevikku minna.

See ei tähenda, et maksupoliitika on mingi jäik dogma, mida puutuda ei tohi. Ajad muutuvad ja maksupoliitika peab ajaga kaasas käima. Me peame välja töötama maksupoliitika tuleviku jaoks, kus maailm on avatud, kus üha rohkem ettevõtlust toimub digitaalses vormis ning kus ettevõtjatele on palju valikuid. Täna meil sellist kontseptsiooni veel ei ole, ilma selleta me 2019.a. teistest palju ei eristu.

Tööseadusandlus on kantud tööstusrevolutsiooniaegsest mudelist, kus inimene töötab ühe tööandja juures ühe pika töölepinguga praktiliselt terve elu. Seda surub kõvasti peale ka Euroopa Liit solidaarsuse ja võrdsustamise loosungite all. Tegelikkuses on töötamine suuresti muutunud ja on tulevikus veelgi enam muutumas. Üha enam on kaugtööd, paindlikku töötamist, vabakutseliste teket aladel, kus seda varasemalt ei olnud. Üha enam võetakse kasutusele roboteid ja tehisintellekti. Uut majandust edasiviiv põlvkond ootab ajakohaseid ettepanekuid ka seadusandluse kaasajastamiseks. Meie inimesed on erakordselt töökad ja ettevõtlikud. Pealehakkamist ja ettevõtlikkust tuleb igatpidi soosida, mitte loopida neile kaikaid kodarasse.

Tehnoloogia suurem kasutus toob endaga kaasa uusi väljakutseid. Kuidas kaitsta lapsi tehnoloogiasõltuvuse eest? Kuidas teha nii, et tehnoloogia oleks inimesele abiks, mitte ei asendaks inimest? Millised on väljakutsed hariduses? Kui tööstusrevolutsiooni aegselt võeti järjest enam masinaid kasutusele ning seetõttu töö olemus muutus, oli poliitiline vastus muuta alusharidus kohustuslikuks. Teame, et tulevikutöökohad nõuavad üha enam tehnoloogia tundmist. See ei tähenda, et inimene püüaks olla parem kui masin, vaid ta peab tundma ennast tehnoloogiaga mugavalt. Kas meie haridussüsteem annab kaasa uuele ajale vastavad oskused?

Uus valitsus on pannud löögi alla ka 3-sambalise pensionisüsteemi. Nende soov on jätkata ainult nõukogudeaegse staažipensioniga. Kas see on õiglane, kui inimene on terve elu maksnud kõrgemaid makse, millest on saanud aidata teisi abivajajaid, kuid kui ta ise jõuab kõrgesse ikka, siis riik ütleb, et see panus ei loe, nüüd on kõik võrdsed? Vananev rahvastik seab suurema löögi alla riigieelarve, seetõttu on pensioni 2. sammas sellele pisikeseks leevenduseks, sest kohustab inimesi säästma. Kuna kõik on omavahel seotud, siis 2. ja 3. samba pensionifondid on olulised kapitaliturgude toimimiseks. Need on aga omakorda vajalikud selleks, et majandus edasi areneks. Kindlasti on võimalus muuta pensionifondide toimimist paremaks kasvõi läbi selle, et suunata rohkem pensionifondide raha tagasi Eesti investeeringutesse, kuid neid täiesti välja suretada oleks väga vale.

Meil on elamiseks vaja puhast keskkonda ja puhast energiat. See on suund, kuhu liigub kogu maailm. Teame, et Eesti energiamajandus põhineb peamiselt põlevkivil, mis on üks saastavaim fossiilne kütus. Samas annab see tööd tuhandetele inimestele Ida-Virumaal. Nii nagu kiviaeg ei saanud otsa mitte kivide lõppemise tõttu, ei ole fossiilsete kütuste aeg otsa saamas nende lõppemise pärast. Kuna Euroopa Liit tegeleb tänu suurte liikmesriikide survele intensiivselt nende söekaevandusregioonide üleminekuga puhtamatele alternatiividele, peame ka meie tegema suuremat tööd, et sellest osa saada. Söekaevandusregioonide probleemid on täpselt samad, mis meie põlevkivil. Peame õppima teiste riikide kogemusest, kuidas häid lahendusi ära kasutada, et üleminek oleks võimalikult valutu. Mida varem sellega tegelema hakata, seda suurem on lootus, et üleminek ei lõpe sotsiaalse katastroofiga selles piirkonnas.

Eesti rahvas, riik ja keel on unikaalne. Eesti keelt räägivad vähesed inimesed maailmas ja seda tuleb hoida. Euroopas olles mõistad selgelt, kui suur väärtus see on. See ei tähenda, et me ei peaks olema avatud ühiskond. Aga see ei tähenda ka seda, et patriotismi peaksid monopoliseerima marurahvuslased. Inimesed tahavad meie keelt õppida, kui see neile midagi annab – paremad väljavaated koolis, tööturul, võimaluse sõpradega suhelda. Oleks tore, kui oleks üha enam inimesi, kes on uhked meie kultuuri ja maa üle. Arvestades, et tulemas on Eesti Vabariigi juubeliaasta, on see oluline teema, mida ei peaks häbenema.

Teemasid, kus meil võib või peab olema praegusest valitsusest erinev nägemus, on loomulikult veel. On tervishoiupoliitika, haridus, välis- ja julgeolekupoliitika mitmed aspektid. Peame valijaile tõestama, et meie oleme tulevikku vaatav erakond. Me oleme erakond, kes saab aru, et Eesti on väike avatud majandusega riik, kes peab oma plaanide tegemisel võtma arvesse Euroopa ja maailma suundi. Et me oleme erakond, kelle ideede toel on kõigil Eestis tulevikus parem elada.

Praeguse valitsuse juhttuumiku moodustavad vasakpoolsed erakonnad. Reformierakond on ainus Eesti erakond, kel on võimekus peale parlamendivalimisi moodustada parempoolsetele ideedele tuginev koalitsioon. Kui me olemasolevale alternatiivi ei paku, siis tõenäoliselt on sel aastal nähtud maksutõusud alles algus. Peame oma meeskonda kutsuma ka uusi ja säravaid inimesi, oma ala eksperte, kel on mõtteid tuleviku Eesti paremaks muutmise kohta. Meil peab selleks olema hea ideede kogumik, mis annab valijale valiku.

Ja loomulikult peame valimistele minema ühtse meeskonnana. Selles kontekstis on mõistlik arutada, kuidas korraldada erakonnasiseseid otsustamisprotsesse – sisevalimisi, programmi ja nimekirjade koostamist. Erakonna liikmed peavad tundma, et nemad on nende otsuste omanikud. Ainult siis, kui ideed on läbi arutatud, suudab see meeskond ideid ka silmade põledes inimestele seletada ja vajadusel vaielda. Ainult ühtse meeskonnana on võimalik minna vastu populistlikele ideedele, mis Eestile halba võivad teha. Ja just tulevikuideede eest seisev ühtne meeskond võidab 2019. aastal Riigikogu valimised.

Tean, et selleks, et kedagi juhtima asuda, peab ära teenima inimeste lugupidamise, olen valmis selleks tegema palju tööd, kui erakonna liikmed mind selleks usaldavad. Aga valimisi ei võida mitte üks inimene, vaid tugev ja ühtehoidev meeskond.

Teeme koos Eesti paremaks!

Kaja

PS Vabandust, et sai tiba pikk kiri, aga eks jõuame täpsemalt teemasid veel arutada.