Riigikogus läbis esimese lugemise eelnõu, millega piiratakse kandideerimisõigust kohalike omavalitsuste volikogude, riigikogu ja Euroopa Parlamendi valimistel.
Seadusemuudatus hoiaks korruptandid volikogust eemal
/nginx/o/2017/10/03/7168235t1he26b.jpg)
14. detsember 2017, 15:08
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kehtivate seaduste järgi ei saa kandideerida üksnes isik, kes on kuriteos süüdi mõistetud ja kes kannab reaalset vanglakaristust. Samuti ei takista kandideerimist ka tingimisi vanglakaristus ning varasem karistatus.
Riigikogu Reformierakonna fraktsiooni algatatud kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu näeb aga ette, et kandideerida ei tohiks ka süüdi mõistetud või kehtiva ametialase kuriteo karistusega isik. Seletuskirjas märgitakse, et kandideerimisõiguse piiramine ohjeldab ja ennetab korruptsiooni.
«Väga paljud kohalikes omavalitsustes töötavad ametnikud või ka volikogudesse kuuluvad isikud on pidanud ette võtma tee kohtumajja, et selgitada oma tegevusi. Selleks, et minimeerida seda olukorda ja ka avalikkusele paistaks kõik puhas, oleme teinud ettepaneku, et need isikud, kes on kohtu poolt süüdi mõistetud ja kelle karistatus ei ole kustunud ametialaste kuritegude toimepanemise eest, ei oma õigust kandideerida kohalike omavalitsuse volikogudesse, Riigikogusse ega Euroopa Parlamenti,» selgitas algatajate nimel sõna võtnud Kalle Laanet.
Juhtivkomisjoni nimel sõna võtnud Arto Aas ütles, et sellist piirangut kandideerimisele saab tuua vaid tugevates demokraatlikes riikides, kuna ebademokraatlikes riikides hakataks mõistma sellise seaduse jõustudes poliitikuid kahtlaste asjaoludel süüdi.