INTERVJUU: Kaja Kallase esimeheks kandideerimine sõltub kahest asjaolust (12)

Anna Ploompuu
, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kaja Kallas.
Kaja Kallas. Foto: Arno Saar / Õhtuleht

Reformierakonna aseesimees, Euroopa Parlamendi saadik Kaja Kallas kandideerib Reformierakonna juhiks kahel juhul: kui erakonnakonnakaaslased näevad temas eri leeride ühendajat ning kui idee temast kui võimalikust erakonna uuest esimehest lisapingeid ei tekita. 

Reformierakonna praegune esimees Hanno Pevkur kutsus erakonnakaaslasi üles toetama teid erakonna esimehena. Seda olukorras, kus ei ole teada, kas te üldse kandideerite või mitte. Kuidas te seda olukorda hindate?

Oluline on tagada erakonna ja meeskonna ühtsus, et me lähme ühtse meeskonnana riigikogu valimistele – kogu fookus peaks olema suunatud sinna. Ma arvan, et ma räägin paljude inimeste eest. Meil on vaja selle mõttega alles harjuda: seda, et meil tulevad valimised, et nad tulevad kiiresti. Kes on kandidaadid, kes keda toetab – meil on vaja need asjad omavahel läbi rääkida. Seda võimalust pole olnud tegelikult.

Kas teie olete inimene, kes suudaks tagada erakonnas ühtsuse ja luua kodurahu?

Selleks ma pean suhtlema inimestega, ma pean küsima, kas mina olen see inimene. Ma pean suhtlema juhatuse liikmetega, ma pean suhtlema fraktsiooniliikmetega, ka piirkondadega. Kui nad toetavad mind, sellest lähtuvalt saab siis teha ka otsuse. 

Kui palju võib Reformierakonnas toimuvat mõjutada asjaolu, et teie isa Siim Kallas oli see, kes tõi idee erakorralistest juhivalimistest avalikkuse ette ja pärast seda tõstatusid üha tugevamalt kuuldused teist kui võimalikust esimehekandidaadist. Kas Siim Kallas võis teha teile väikese karuteene oma avaldusega? 

Kui kogu intervjuud (Eesti Rahvusringhäälingus möödunud nädalal avaldatud Siim Kallase intervjuu - toim) lugesite, siis vastab see tõele, et meil olid erakonnas arutelud, et 2019. aasta jaanuaris, enne riigikogu valimisi neid valimisi teha ei ole mõtet. On kaks valikut: kas pikendada valimisi järgmise üldkoguni või tuua see natuke varasemaks. Mõlemad on võrdsed legitiimsed valikud, osa inimesi toetavad ühte, osa teist. Tema ütles välja oma seisukoha. Ma ei oska hinnata: lugesin seda intervjuud, seal oli palju sisulist, huvitavat, aga jah, et sellele nii valuliselt reageeriti... 

Ühesõnaga teie ei oska hetkel hinnata, mis on tema avalduse laiem mõju?

Selle pärast, et ma ei ole saanud inimestega rääkida tegelikult. Juhatuse koosolek alles tuleb. 

Olge hea, öelge, millest sõltub see, kas te kandideerite erakonna esimeheks või mitte?

Nagu ütlesin, ma pean uurima, kas mul on erakonna sees selline toetus, et ma võiks olla see ühendaja. Et inimesed leiavad, et sellest tulenevalt ei teki mingeid uusi pingeid. Kui see nii on, siis ma kandideerin.

Ehk kui ei tule mingeid pingeid ja kui kellelgi väga suurt vastuolu teie kandidatuurile pole?

Põhimõtteliselt jah. Kui enamik arvab, et see võiks olla hea lahendus ja selliselt me saame keskenduda sisule, sellele, millega lähme 2019. aasta riigikogu valimistele, siis ma olen valmis selle vastutuse võtma.

Praegu ei ole avalikkuses keegi avaldanud vastumeelsust teie kandidatuurile. Selles suhtes on tegemist soodsa pinnasega teile. Kas arvestate praegust infot, mis on avalikkuses, võib öelda, et olete valmis kandideerima?

Ma peaks kõigepealt saama oma inimestega rääkida, et seisukohta võtta või välja öelda, et jälle ei tekiks mingit lisapinget. Mulle tundub, et meile on see väga ette dikteeritud, et me kuidagi lähme selle tempoga kaasa ilma, et me saaksime kuidagi rahulikult omakeskis neid asju arutada. Meil pole mingit sellist välist survet neid samme nii kiiresti teha. Ma ei tunne, et meil oleks selline kriis, et me ei saaks rahulikult arutada poolt- ja vastuargumente ja nii, et see lahendus ka kõigile sobiks; selliselt, et ei tekiks uusi lõhesid ja uusi probleeme.

Ometi teie enda erakonna esimees Hanno Pevkur on selle suure tempo peale pannud, käies välja idee, et juba kuu aja pärast peaks tema arvates toimuma erakorralised juhivalimised.

No nii on.

Kui tõesti nii on, kui palju oleks teil võimalik teha kampaaniat? Kui suure eelise annaks see just Hanno Pevkurile?

Ei ole mõtet spekuleerida asjade üle, kui alusprintsiibid pole selged.

Viimasel ajal on palju räägitud Reformierakonna eri leeridest. Kui tõsine see siseheitlus on?

Mina ei tunneta, et oleks tõsine siseheitlus. On üksikute inimeste omavahelised hõõrumised. Muidu on meil väga hea meeskond: meil on väga tugevad tegijad eri valdkondades ja ma arvan, et see ongi meie tugevus. Inimestel on vaja aru saada, mille eest me seisame ja seda, et kogu meeskond koondab oma jõu ja nõu ühtse eesmärgi peale ja sellele kindlasti igasugu hõõrdumised kaasa ei aita.

Sotsiaaldemokraatliku Erakonna endine esimees, praegune välisminister Sven Mikser tõi paar päeva tagasi välja, et Kaja Kallase saamine Reformierakonna juhiks on otsustatud. Seepeale kommenteeris Reformierakonna aseesimees, Euroopa Parlamendi liige Urmas Paet irooniliselt, et enne tegutsemist ootaks Reformierakond ära vähemalt ka Edgar Savisaare, Margus Tsahkna, Jevgeni Ossinovski ja Arnold Rüütli korraldused.​

Mikseri arvamusavalduset jäi kõlama mõte, et ainuke takistus teie esimeheks saamise teel võivad olla teie enda kõhklused. Mida te arvate sellest? 

(Mõtleb mõned sekundid). Loomulikult, ega selles, kui ma oma otsuseid põhjalikult kaalun, ei ole midagi halba. Siis on need läbimõeldud otsused. Arvan, et emotsiooni pealt midagi otsustada ei ole mõistlik.

Reformierakonna pöördeline nädal 

Reformierakonna auesimees Siim Kallas ütles möödunud nädala lõpus avaldatud intervjuus ERRile, et erakond ei saa valimistele minna vastu sisemiselt lõhenenuna, mistõttu tuleks teha erakonnas järgmise aasta suvel uued juhivalimised. Kallase hinnangul oleks mõistlik erakonna juhivalimised teha juunis 2018, mitte jaanuaris 2019, kui peaks lõppema Hanno Pevkuri kahe aasta pikkune ametiaeg. Kallas ei soovinud konkreetselt öelda, kas erakonna juhikandidaadiks peaks tõusma ka tema tütar Kaja, nagu on osa reformierakondlasi väidetavalt siseringis välja käinud.

Reformierakonna üldkogu valis tänavu 7. jaanuaril erakonna esimeheks Hanno Pevkuri, kes edestas selge vahega erakonna siseringi soosikuks peetud kunagist mõjukat peasekretäri Kristen Michalit. Pevkuri ametiaeg esimehena peaks ametlikul lõppema alles aasta pärast, jaanuaris 2019.

Postimees kirjutas novembris, et Reformierakonnas on käimas suur tüli. Ühel pool on erakonna juhtkond eesotsas Hanno Pevkuriga, teisal erakonda enda võimusesse tagasi ihkav Kristen Michal. Ühe tõenäolise juhina toodi välja praegune eurosaadik Kaja Kallas. Erakonna auesimees Siim Kallas ei soovinud ka hiljutises usutluses ERRile öelda, kas erakonna juhikandidaadiks peaks saama tema tütar Kaja. 

Loe lisaks: 

Hanno Pevkur: Kaja Kallas on varem või hiljem peaminister

Kallase sõnavõtt pani Pevkuri tegutsema

Ahto Lobjakas: revanšierakond kui oht Eestile

 
Kommentaarid (12)
Copy
Tagasi üles