Paet: Reformierakonna sisevastuolude juured on esimehe valimistes (2)

BNS
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Urmas Paet.
Urmas Paet. Foto: Arvo Meeks / Lõuna-Eesti Postimees

Reformierakonna aseesimehe Urmas Paeti hinnangul võivad erakonna sisevastuolude põhjused peituda aasta alguses toimunud esimehe valimistes, kus kaotanud kandidaati toetanud leer on jätkuvalt rahuolematu.

«Siin tuleb silmas pidada seda, et viimased esimehe valimised selle aasta jaanuaris olid esimest korda Reformierekonna ajaloos, kui oli kaks kandidaati esimehe kohale. Varem alati on olnud üks kandidaat. Mis tähendab ka seda, et inimesed nende valimiste kontekstis pididki tegema valiku - millist esimehe kandidaati toetada. Ja on ilmne, et need, kelle kandidaat ei võitnud, kõik nendest ei ole tänase olukorraga rahul,» rääkis Euroopa Parlamendi liige Paet BNSile.

Reformierakonna üldkogu valis 7. jaanuaril erakonna esimeheks Hanno Pevkuri, kes edestas tuntava vahega erakonna siseringi soosikuks peetud kunagist mõjukat peasekretäri Kristen Michali.  

«Kindlasti on Reformierakonnas inimesi, kes ei ole rahul tänase juhtimisega. Aga samas ma ei leia, et see oleks nii suure organisatsiooni puhul nagu Reformierakond erakordne nähtus,» tunnistas Paet.

Sisepinged taas avalikkuse ees

Reformierakonna sisepinged on viimastel päevadel taas suurema avalikkuse tähelepanu alla sattunud seoses erakonna auesimehe ja Viimsi vallavanema Siim Kallase usutlusega rahvusringhäälingule, milles Kallas ütles, et Reformierakond ei saa valimistele minna vastu sisemiselt lõhenenuna, mistõttu tuleks teha erakonnas järgmise aasta suvel uued juhivalimised.

Paet märkis võimalike juhivalimise ettepoole toomist kommenteerides, et esmalt tuleb selgust saada lõhe põhjustes ja selle ulatuses. Reformierakonna praeguse sisekorralduse kohaselt peaks esimehe valimised toimuma uuesti alles 2019. aasta jaanuaris.

«Kõigepealt peab saama põhjustele jälile. Kas põhjused on piisavad, et hakata varem kokku lepitut muutma. Eks see sulebki siis tõsiselt läbi arutada. Sellist arutelu sellisel kujul pole veel aset leidnud,» rääkis Paet, kelle sõnul peaksid kriitilised liikmed oma seisukohti selgitama. 

«Need, kes on kriitikat teinud, ka avalikult, kindlasti peaksid kõnelema,» ütles Paet. «Hea oleks muidugi saada selles osas ka laiem tunnetus. Üks asi, kui on mõned inimesed, kes on rahuolematud ja kellel on teistsugune vaade, aga teine asi on see, mis organisatsioon laiemalt mõtleb,» selgitas Reformierakonna aseesimees.

«Seda idealistlikku lähenemist, et ükskõik, kes on esimees ja üldse mitte mingisugust kriitikat ei tule, ma arvan, et seda ei maksa Eesti oludes kindlasti loota,» lisas Paet.

Kommenteerides enda võimalikku kandideerimist esimeheks, märkis Paet, et see on mõttetu küsimus, kuna korraliste valimisteni 2019. aasta alguses on veel pikalt aega. «See on väga pikk aeg, nii, et pole siin praegu selles osas midagi spekuleerida,» ütles Paet. 

Kommentaarid (2)
Copy
Tagasi üles