Erakonnad tahavad prokuratuuri tiibu kärpida (8)

Kadi Raal
, Reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Prokuratuur
Prokuratuur Foto: Mati Hiis / Õhtuleht

Riigikogu võttis menetlusse eelnõu, millega tahetakse kärpida prokuratuuri tiibu ja kehtestada kriminaalmenetluses kindlad tähtajad. 

«Asja sisu on selles, et selle muudatusega kehtestatakse eeluurimiseks kindlad tähtajad, mis praegu kriminaalmenetluses puuduvad,» sõnas Igror Gräzin (Reformierakond) kriminaalmenetluse seadustiku muutmise eelnõud üle andes. 

Euroopa üks kõige olulisemaid põhiõigusi on õigus õiguse mõistmisele, ütles Gräzin Postimehele ja lisas, et eeluurimine on juba omaette karistus, mis rikub inimese elu väga pikaks ajaks ära.

«Inimesel on õigus öelda, et kui mind süüdistate, viige mind kohtu ette ja klaarime selle asja ära. Aga meil praegu on need tähtajad läinud lubamatult pikaks,» sõnas ta. 

«Kriminaalasja ei saa lõputult uurida. Kui etteantud ajaga ei suuda hakkama saada läheb toimik riiulile,» kirjutas sotsiaalmeedias Keskerakonna fraktsiooni liige Peeter Ernits.

Ta lisas, et eelnõuga soovitakse kärpida prokuratuuri tiibu. «Prokurörid tunnevad ennast tänases Eestis lausa pooljumalana.» 

Praegu on seaduses öeldud, et eeluurimine peab aset leidma mõistliku tähtaja jooksul. «Kui pikk on minut sõltub sellest kummal pool kemmergu ust sa oled,» kommenteeris Gräzin praegust ajamääratlust. 

Eelnõu ettepaneku järgi oleks edaspidi eeluurimiseks aega kolm kuni viis kuud. Selle aja möödudes on prokuröril võimalus tähtaega pikendada veel kolm kuni viis kuud. Kui ka sellest ajast väheks jääb, tuleb ajapikenduseks pöörduda juba kohtu poole. Aasta täitumisel tuleb toimik saata kohtusse või inimene vabaks lasta.

«See venitamine on muutunud krooniliseks. Ma väidan, et see, et uurimine kestab kaua, ei tee seda paremaks» ütles Gräzin.

Riigiprokuratuur täiendavate tähtaegade kehtestamist ei toeta

Riigi peaprokuröri Lavly Perlingu sõnul ei toeta prokuratuur täiendavate menetlustähtaegade kehtestamist ilma laiemat pilti vaatamata.

«Prokuratuur on alati valmis kaasa rääkima menetluste muudatuste teemal, mis kiirendaks menetlusi, austaks seejuures kõikide menetlusosaliste põhiõigusi ning tagaks Eesti inimeste usalduse riigi õigussüsteemi vastu,» ütles Perling.

Küll aga ei toeta prokuratuur seaduses täiendavate tähtaegade kehtestamist, ilma laiemat pilti vaatamata. Perling märkis, et juba praegu on Eesti menetlustähtajad Euroopas positiivses mõttes esirinnas.

«Viimastel aastatel on vähenenud suurte ja mahukate kriminaalasjade menetlustähtajad, meil ei ole aasta jooksul olnud ühtegi vahialuse erandlikku pikendamist, me teeme alaealiste asjadest üle 80 protsendi menetlustest ära vähem kui 120 päevaga. Lisaks oleme ise seadnud eesmärgid, et Eestis ei oleks ühtegi üle nelja aasta kahtlustatavat ning üle kahe aasta kahtlustatavatega menetlused on juhtiv- ja vanemprokuröride teravdatud tähelepanu all,» ütles Perling.

Ta lisas, et prokuratuuris lahendust ootavate asjade arv on langenud ning eesmärk on, et üle 25 protsenti menetlustest poleks prokuratuuris kauem kui neli kuud. Peaprokuröri sõnul on aasta jooksul  registreeritud  30 000  kuriteo hulgas ka neid, mille lahendamine on põhjendamatult veninud ja nende juhtumitega tegeleb prokuratuur sisemise järelevalve kaudu.

«Seepärast, menetlustähtaegade lühendamiseks tuleb teemat vaadata laiemalt ehk kuidas muuta meie kriminaalmenetlus tervikuna põhjamaisemalt ökonoomsemaks. See tähendab muuhulgas digitaalsete lahenduste laiemat kasutuselevõttu, paindlikkust menetlustoimingutes, ekspertiiside regulatsiooni muutmist ja nii edasi,» ütles Perling.

Politsei- ja piirivalveameti sõnul pärsib piiratud menetlusaeg nii Eesti kui teiste riikide võimalusi raske kuritegevusega võidelda

PPA ennetus- ja süüteomenetlusbüroo juht Toomas Loho sõnul on menetlusosalise huvides see, et menetlus jõuaks lõpule võimalikult kiiresti, kuid samas oleks see ka kvaliteetne. «Me peame arvestama sellega, et menetluse käigus selguvad järjest enam uued üksikasjad ja võivad lisanduda uued kuriteoepisoodid, mis kõik nõuavad igakülgset uurimist. Iga episoodi peab uurija eraldi tõendama, mis omakorda tähendab eraldi tõendeid ja menetlustoiminguid,» rääkis Loho

«Keerulisemate majanduskuritegude menetlemisel peab uurija läbi töötama suuri andmemahte, küsitlema kümneid inimesi ning tegema erinevaid päringuid kolmandatele osapooltele. Kõikide andmete põhjalikuks analüüsiks on vaja aega,» ütles ta.

Ta tõi näiteks, et isegi kui tehakse päring teisele riigiasutusele, siis on neil vastamiseks aega 30 päeva. «See tähtaeg on ka menetlusosalise huvides, et päringule vastav asutus saaks veenduda edastatud andmete korrektsuses. Tegemist võib olla nii süüd tõendava kui ka välistava tõendiga,» ütles Loho.

«Raske peitkuritegevuse ja organiseeritud kuritegevuse puhul peame arvestama sellega, et õiguskaitseasutused teevad aktiivselt koostööd ka välisriikidega saates neile päringuid, abistamistaotlusi ning korraldades ka ühiseid uurimisrühmasid. Piiratud menetlusaeg pärsiks nii Eesti kui ka teiste riikide võimalusi raske kuritegevusega võidelda,» rääkis Loho.

«Aega võtavad mitte ainult ekspertiiside tegemine, vaid ka suhtlemine välisriikide ja teiste koostööpartneritega. Menetlusaegade lühendamine paneks ebamõistliku koormuse alla mitte ainult õiguskaitseasutused, vaid ka ettevõtted ja pangad, kellega koostööd tehakse ja kellele päringuid esitatakse,» ütles ta.

Aeg kardab menetluspraake

Endine kaitsepolitsei peadirektor ja IRLi fraktsiooni liige Raivo Aeg leiab, et optimaalsemate tähtaegade poole püüdlemises ei ole midagi halba, kuid sellisel kujul eelnõud ta ei toeta.

«Väga ära piiritleda menetlustähtajad päevadega ja mõne kuuga – see on täiesti mõeldamatu ja ebaratsionaalne,» ütles ta. Aegi hinnangul ei ole need täidetavad ning teisalt võib plaaniline tähtaeg menetluspraagile viia.

Aeg lisas, et tema meelest on täiesti absurdne ka see, et eelnõuga tahetakse õiguskantsleri ülesandeks teha teatud juhtudel tähtaegade pikendamiseks oma nõusolek anda ja sellest riigikogu informeerida. «No see on ikka ma ei tea, kus aega tagasi minek,» ütles Aeg ja lisas, et see ei lähe üldse kokku tänase arusaamaga kriminaalpoliitika teostamisest.

IRL oleks Aegi sõnul nõus eelnõuga kaasa minema, kui tähtajad mõistliku pilguga üle vaadatakse. Teise asjana on neile vastu riigikogu ja õiguskantsleri rollide toomine kriminaalmenetlusse.

Eelnõu algatasid Igor Gräzin (Reformierakond), Toomas Vitsut (Keskerakond), Valdo Randpere (Reformierakond), Artur Talvik (Vabaerakond), Peeter Ernits (Keskerakond), Liisa Oviir (SDE), Martin Helme (EKRE), Henn Põlluaas (EKRE).

Kommentaarid (8)
Copy
Tagasi üles