Sinu brauser on natuke ajast maha jäänud. Et kõik töötaks, nagu vaja, palun uuenda enda brauserit.
Küpsised aitavad meil teenuseid edastada. Meie teenuseid kasutades nõustute sellega, et kasutame küpsiseid. ROHKEM INFOT >

Presidendivalimise uus kord annaks ohjad valimiskogule

1
KOMMENTEERI PRINDI ARTIKKEL
Saada vihje
Presidendivalimised 24. septembril valimiskogus. | FOTO: Erik Prozes, Liis Treimann

Seadusemuudatus annaks presidendivalimise otse valimiskogu kätte ning tagaks, et riigipea saaks valimiste viimases voorus igal juhul ära valitud. Valimiskogu moodustaksid igast kohalikust omavalitsusest vähemalt kaks liiget ning parlamendisaadikud.

Justiitsminister Urmas Reinsalu saatis oktoobri alguses riigikogule muudatusettepaneku presidendi valimise korra muutmiseks. Selle põhiideeks on, et presidendi valib valimiskogu, kus lisaks parlamendisaadikutele oleks esindatud igast omavalitusest - ka kõige väiksemast - vähemalt kaks inimest.

Kui presidendikandidaate peaks olema rohkem kui viis, peaks pärast esimest vooru jääma sõelale siiski viis presidendikandidaati. Seejärel hakkaks iga vooruga välja jääma kõige vähem hääli saanud kandidaat, kuni lõppvooru jääb kaks kandidaati.

Viimases voorus enim hääli saanud kandidaadist saaks president. On võimalus, et president valitakse ka varasemates voorudes ära. Seda juhul, kui üks kandidaatidest saab üle poole valijameeste kogu häältest.

Töörühma esimene kohtumine

Tänasel presidendivalimise süsteemi muutmise fraktsioonidevahelise töörühma avaistungil osalenud riigikogu esimees Eiki Nestor toonitas, et esimese arutelu järel on vara otsustest rääkida. Meenutades viimaseid presidendivalimisi, toonitas Nestor, et Reinsalu ettepanek on suunatud selgelt sellele, et valimiskogus saaks president igal juhul valitud.

Nestori sõnul kõlas riigikogu töörühmas arvamus, et presidenti peaks saama valida ka riigikogus, kuid siis peaks senise nn kvalifikatsiooninormi madalamaks muutma.  «Riigikogus, kus kvalifikatsiooninorm on 2/3 häältest, on see määratud juba läbikukkumisele ja peale riigikogu mainekahjustuse ei juhtu seal midagi. Saab järjekordselt öelda, et parlament ei saa asjaga hakkama ja punkt,» selgitas Nestor.

Nestor nentis, et ükskõik, kust otsast seadusemuudatuse plaani vaadata, on vaja ka põhiseaduses muudatusi teha.

Fraktsioonidevaheline töörühm arutab Vabariigi Presidendi süsteemi, sealhulgas Eesti Vabariigi põhiseaduse muutmist. Justiitsminister Urmas Reinsalu saadetud ettepanekut põhiseaduse § 79 (Vabariigi Presidendi valib riigikogu või käesoleva paragrahvi neljandas lõikes sätestatud juhul valimiskogu) muutmiseks analüüsis põhjalikult üks praeguse põhiseaduse loojatest, Vabaerakonna liige Jüri Adams.

Avaistungil olid kohal riigikogu esimees Eiki Nestor, Arto Aas (Reformierakond), Jüri Adams (Vabaerakond), Liisa Oviir (Sotsiaaldemokraatlik Erakond), Jaanus Karilaid (Keskerakond), Peeter Ernits (Keskerakond) ja Henn Põlluaas (Eesti Konservatiivne Rahvaerakond).

Töörühma järgmine kohtumine peaks Nestori sõnul toimuma enne jõule.

Reinsalu muudatusettepanekud on järgmised:

  • Vabariigi Presidendi valib valimiskogu. Valimiskogu koosneb riigikogu liikmetest ja vähemalt kahest iga kohaliku omavalitsuse üksuse esindajast, kes peab valimiskogusse kandideerimise viimaseks päevaks olema vähemalt 21-aastaseks saanud kohaliku omavalitsuse üksuse hääleõiguslik Eesti kodanik.
  • Presidendikandidaadi ülesseadmise õigus on vähemalt kahekümne ühel valimiskogu liikmel.
  • Vabariigi Presidendi kandidaadiks võib seada sünnilt Eesti kodaniku, kes on vähemalt nelikümmend aastat vana.
  • President valitakse ametisse seitsmeks aastaks ning üheks ametiajaks.
  • Vabariigi President valitakse salajasel hääletusel. Igal valimiskogu liikmel on üks hääl. Vabariigi President valitakse viies hääletusvoorus. Valituks tunnistatakse kandidaat, kelle poolt hääletab valimiskogu koosseisu enamus. Viiendas hääletusvoorus osutub valituks kandidaat, kes saab enim poolthääli. Esimesest hääletusvoorust pääsevad edasi viis kandidaati. Igast järgnevast hääletusvoorust langeb välja üks vähim poolthääli saanud kandidaat. Hääletusvoorudes võrdse häältearvu korral pääseb edasi vanim kandidaat. Esimesel päeval toimub üks hääletusvoor. Teisel ja kolmandal päeval toimub kaks hääletusvooru.

Praegune presidendivalimise kord:

FOTO: Kuvatõmmis
Tagasi üles