Pevkurit kilekotirahaga seostanud mees jääb ka täna oma ütluste juurde (5)

Andres Einmann
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Foto: Arvo Meeks / Lõuna-Eesti Postimees

Reformierakonna rahastamise kriminaalmenetluse käigus Kalle Pallingu ja Hanno Pevkuri suunas kahtlustusi külvanud kriminaalse taustaga ärimees Mairo Kiho jääb ka täna oma ütluste juurde.

«Jään toona antud ütluste juurde ja kinnitan tunnistuses kirjeldatud asjaolusid,» teatas Kiho vastuseks Postimehe küsimusele.

Riigiprokuratuur leidis viis aastat tagasi tehtud kriminaalmenetluse lõpetamise määruses, et kogutud tõendid olid küll piisavad kuriteokahtluse tekitamiseks, kuid need ei ole küllaldased, et põhistada veenvat süüdistust.

Kriminaalmenetluse seadustiku järgi tõlgendatakse kõrvaldamata kahtlus kahtlustatava või süüdistatava süüdiolekus tema kasuks. «Kuna kriminaalasjas kogutud tõendid ei võimalda kummutada kahtlust selles, et kahtlustatavad panid toime neile inkrimineeritud kuriteod, ja täiendavaid tõendeid koguda ei saa, siis ei ole süüdistuste esitamine võimalik,» seisab kriminaalmenetluse lõpetamise määruses.

Väljavõte Reformierakonna rahastamise kriminaalmenetluse lõpetamise määrusest

Kriminaalasjas tunnistajana ütlusi andnud Mairo Kiho ütles ülekuulamistel 23. mail 2012 riigiprokuratuuris ja 30. mail 2012 politseiasutuses, et oli olnud tunnistajaks sellele, et Marek Leenurm ja tema ise koos Leenurmega on vastanud Kalle Pallingu pakkumisele toetada Reformierakonna tegevust sularahamaksetega, ning selle eest hoiaks Palling kui Riigikogu keskkonnakomisjoni liige neid (OÜ-ga Biokile seotud isikuid) kursis sellega, kuidas pakendiseadusandluses arutelud lähevad, et arutada võimalike soodustuste kehtestamist.

Kiho kirjeldas maksmist järgmiselt: «Esimene raha maksmine toimus sügisel 2009. aastal Fahle restoranis, kus osalesime mina, Marek ja Kalle Palling. Raha andis Kalle Pallingule sularahas minu nähes üle Marek. Summa oli 5000 krooni 500-stes kupüürides. Seda, et summa oli 5000 krooni, tean sellepärast, et leppisime enne selle summa Marekuga kokku. Summa panime Marekuga kokku nii, et mina panin 2500 krooni ja tema 2500 krooni. Minu poolt pandud osalus pärines minu isiklikest rahadest. Firma Biokile kontolt me mingit raha ei kasutanud. Meil oli enne raha üleandmist sõlmitud kokkulepe, et iga kuu maksame 5000 krooni ning seepärast raha üleandmisel enam ei selgitatud, mille eest antud raha Pallingule antakse. Palling ütles, et meie käest saadud raha viib ta «potti». Sain ise aru, et «pott» tähendab Reformierakonda. Mina käskisin Marekil üle kontrollida, kas meie kantud raha jõuab sinna kuhu vaja. Marek helistas Hanno Pevkurile, kes ütles, et raha jõudis kohale. Seda, kuidas Pevkur kontrollis, et raha «potti» jõudis, seda ma ei oska öelda.

Teine raha maksmine toimus samuti kuskil 2009. aasta lõpus, umbes kuu aega peale eelmist maksmist. Raha maksmine toimus uuesti Fahles ja osalejad olime mina, Marek ja Kalle Palling. Marek andis minu nähes 5000 krooni sularahas Pallingu kätte.  Summa panime Marekuga pooleks. Palling küsis, palju raha pakis oli ning silmadega lasi summa üle (ei lugenud ükshaaval rahatähti üle). /…/ Kolmas raha maksmine toimus kas 2009. aasta lõpus või 2010. aasta alguses samuti Fahle restoranis, kus osalesime mina, Marek ja Kalle Palling. Seekord andis Marek minu nähes Kalle Pallingule 10 000 krooni sularahas. Seda, et kolmas kord on summa 10 000 krooni, teatas mulle Marek. Summa 10 000 krooni maksime Marekiga pooleks. Palusin jällegi Marekil kontrollida, kas raha jõudis potti, peale mida ta Hanno Pevkuriga suhtles ja teatas hiljem mulle, et raha jõudis potti. /…/ Täpset aega ei oska öelda, kuid Pakendiaktsiisi ja sellega seonduv oli minu ja Mareku poolt raha maksmise ajal keskkonnakomisjonis päevakorras, kuid mingeid otsuseid ei tehtud.»

Mairo Kiho lisas, et raha eest mingit dokumenti vastu ei saadud ning maksmise eesmärk oli olla selle eest kursis õigusloomega keskkonnakomisjonis: «Kas perspektiivis on biolagunevatele toodetele võimalik saada mingeid turueelised, nt aktsiisi näol, kuidas riik võiks toetada loodussäästliku kauba turuletulekut ja müümist, millised oleksid võimalikud eelised biolagunevate toodete müümisel, sh et 100 protsendi biolagunevate pakendite müüjad saaksid turul eelise» ja «Samuti oli tema ülesanne võimalusel kaitsta 100 protsenti biolagunevate toodete nišši, nt kehtestada väiksem aktsiisimaks» ning Palling selgitas, et «selleks, et asjad sujuksid meie firmale soodsalt (et oleks võimalik vältida võimalikke takistusi), tuleb toetada Reformierakonda».

Mairo Kiho ei varjanud ülekuulamisel, et ütlusi ajendas teda muuhulgas andma negatiivsed tunded seoses sellega, et Kalle Palling on teda petnud, mis on lõppenud tunnistaja pankrotiga; samuti märkis ta, et teab, et üks põhjuseid, miks Kalle Palling soovis ettevõttest lahkuda, oli asjaolu, et Kiho kui kriminaalkorras karistatud inimese isik kompromiteeris väidetavalt tema karjääri.

Kommentaarid (5)
Copy
Tagasi üles