/nginx/o/2017/10/03/7168235t1he26b.jpg)
/nginx/o/2017/10/18/7229867t1hf843.jpg)
Isamaa ja Res Publica Liitu (IRL) kuuluv rahandusminister Toomas Tõniste lükkab ümber info, justkui vähendaks IRL kaitsekulutusi 10 miljoni euro võrra. Täiendavateks kaitseinvesteeringuteks on mõeldud kolmel aastal jätkuvalt 60 miljonit eurot, kinnitab minister.
«Täiendavateks kaitseinvesteeringuteks on järgmisel kolmel aastal jätkuvalt kavandatud 60 miljonit eurot,» kinnitas rahandusminister Toomas Tõniste, rõhutades, et kaitseinvesteeringud kasvavad, mitte ei kahane nagu on väidetud.
«Eelmisel aastal leppis uus koalitsioon IRLi ettepanekul kokku strateegiliste investeeringute raames suunata 3 aasta jooksul täiendavad 60 miljonit eurot kaitsevõimekuse tõstmisesse ja see kokkulepe on jõus,» kinnitas Tõniste.
Rahandusministri kinnitusel muutub lisanduvate investeeringute jaotus aastate vahel, aga summa ei sõltu liidetavate järjekorras. Tõniste rõhutas, et IRL on alati seisnud riigikaitsekulutuste tõstmise eest ja seisab kindlalt ka edaspidi.
«Just IRLi ja Mart Laari eestvedamisel tõsteti kaitsekulud tasemele 2% SKP-st ning 2015. aasta riigikogu valimiste järel jõudsime koalitsiooni tehes kokkuleppele, et liitlastega seonduvad kulud lisanduvad täiendavalt 2%-le. Täiendavate kaitseinvesteeringute programm on selle poliitika loogiline jätk,» rõhutas rahandusminister.
Kaitseminister Luik eitas kaitseinvesteeringute edasilükkamist
Kaitseminister Jüri Luik teatas kolmapäeval, et kõik kaitseelarves ettenähtud hanked toimuvad kevadel plaanitud ajal, tõrjudes sellega Eesti Päevalehes (EPL) esitatud väite, justkui oleks Luige koduerakonna Isamaa ja Res Publica Liidu (IRL) algatusel hangete tähtaegu edasi lükatud.
«Mis puudutab kaitseeelarvet, siis kõik hanked, mis olid plaanis kevadel, lähevad samas ajaraamis edasi ja kuna eelarve on kevadel plaanitust suurem, saame ka täiendavaid tegevusi ette võtta,» ütles Luik kolmapäeva õhtul edastatud kommentaaris.
«Perioodil 2018-2021 on Eesti kaitse-eelarve üle kahe miljardi euro, mille kasutamises on erilises fookuses lahinguvalmidust suurendavad kaitsealased hanked ja nende seas ka suurekaliibrilise laskemoona soetamine, milleks on kokku plaanitud üle 230 miljoni euro, sealhulgas kaitseinvesteeringute programmi 60 miljonit. Et eelarve koostatakse nüüd tekkepõhisena, kajastuvad kulud selles aastas, kus toimub konkreetse kauba vastuvõtmine,» lisas Luik.
EPL kirjutas kolmapäeval, et IRLi initsiatiivil muudeti aastateks 2018-2020 plaanitud 60-miljonilises kaitseinvesteeringute programmis kulutuste jaotust seni plaanitud iga-aastaselt 20 miljoni kulutamiselt selliseks, et 2018. aastal oleks kulutatud 10 miljonit, 2019. aastal 30 ja 2020. aastal 20 miljonit eurot.
«Kaitseministrina seisan selle eest, et kaitse-eelarve jätkaks kasvamist. Kinnitan, et nagu varasematel aastatel kaitseministeerium teinud on, esitan ka mina järgmise eelarvestrateegia koostamises oma läbikaalutud ettepanekud, sealhulgas kaitseinvesteeringute programmi mahu suurendamiseks ja kestuse pikendamiseks,» kinnitas Luik pressiesindaja vahendusel.
«Eesti järgmise aasta kaitse-eelarve on taasiseseisvusaja suurim, ületades esmakordselt poole miljardi euro piiri. Tänu majanduse oodatust kiiremale kasvule on valitsuse poolt riigikokku saadetud järgmise aasta kaitse-eelarve eelnõu suuremgi kui kevadel riigieelarve strateegia koostamisel eeldatud. Eelarve koosneb kolmest komponendist – 2 protsendist SKPst, sellele lisanduvad liitlaste vastuvõtuga seotud kulud ning ka kaitseinvesteeringute programmi vahendid. Need on väga head uudised,» ütles Luik oma kommentaaris riigikogus arutatavale järgmise aasta kaitseeelarvele.