Keskerakond tegi Tallinnas mitu kaalutletud poliitilist sammu: kutsus linnavalitsusse roheliste esindaja ning toetas volikogu aseesimehe valimisel Isamaa ja Res Publica Liidu esindaja Mart Luige kandidatuuri.
Jufereva: Tallinna koalitsioon murrab kuvandit
/nginx/o/2016/04/21/5285457t1h4232.jpg)
7. november 2017, 11:18
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Keskerakondlased valivad koostöö
Need kaks sammu näitasid, et poliitiliste vastaste väited, justkui unistaksid keskerakondlased ainuvõimust ega taha lubada rooli teisi jõude, ei vasta tõele. Ainsateks kaotajaks jäid siin sotsid. Esiteks ei õnnestunud neil isegi läbirääkimiste tasandil leppida kokku koalitsiooni loomises. Seda vaatamata asjaolule, et vaimselt olid keskerakondlased selleks valmis. Teine tervise- ja tööministri juhitud erakonna viga seisnes selles, et sotside fraktsioon ei esitanud oma kandidaati volikogu aseesimehe kohale. Lõppkokkuvõttes valiti kaks aseesimeest – Toivo Tootsen Keskerakonnast ja Mart Luik IRList.
Salajased volikogu liitlased
Volikogu esimeheks sai Mihhail Kõlvart, kes püstitas 2017. aasta kohalike omavalitsuste valimistel häälterekordi. Esimehe valimisel lahvatas väike intriig. Nimelt on teada, et Keskerakond on esindatud volikogus 40 mandaadiga, kuid Mihhail sai 41 häält. Jääb ainult aimata, kes osutus tema salajaseks poolehoidjaks. Liikvel on erinevad arvamused. Mõni arvab, et Mihhaili toetas Edgar Savisaar, kes pääses volikokku isikliku mandaadiga. Ei ole välistatud, et ka vastaste seas on inimesi, kes on valmis toetama keskerakondlaste poliitikat pealinnas. Kuna hääletamine oli salajane, ei ole lisahääle omanikku võimalik kindlaks teha. Muide, Toivo Tootsen sai 43 häält. See tähendab, et ka opositsioonis on neid, kes ei välista koostööd pealinnas valitseva parteiga.
Tallinn jätkab pingutusi Euroopa Rohelise Pealinna tiitli saamiseks
Koalitsioonilepingu sõlmimine rohelistega, kes valimistulemuste põhjal ei pääsenud volikokku, vapustas paljusid. Kommenteerides Keskerakonna ja Eestimaa Roheliste lepingut, leidis sotsioloog Juhan Kivirähk, et seda on raske nimetada koalitsioonilepinguks, kuna rohelistel ei ole Tallinna linnavolikogus esindatust. Kuid leppe kohaselt võetakse linnavalitsusse tööle üks rohelisi esindav abilinnapea, mis tähendab ka reaalset võimu ja võimalust mõjutada otsuste vastuvõtmist.
Kolumnist Ahto Lobjakas läks aga edasi, teatades, et rohelistega liidu sõlmimine pealinnas viitab igasuguse respekti puudumisele poliitilise opositsiooni suhtes. Siin ütleksin, et Lobjakas ei räägi päris tõtt – olid ju keskerakondlased pärast valimisvõitu valmis pidama koalitsiooniläbirääkimisi kõikide poliitiliste jõududega. Kuid rohelised olid ainukesed konstruktiivsed läbirääkijad.
Seega põhinevad püüded madaldada ja naeruvääristada keskerakondlaste ja roheliste liitu ainult väljamõeldisel, mis vaevalt et teeb au nende autoritele. Lisaks võib koostöö uues koalitsioonis anda linnajuhtimisele värsket impulssi. Pole välistatud, et just roheliste kaasamine aitab linnal lõpuks saada kauaoodatud Euroopa Rohelise Pealinna tiitli.