Pevkur: eestlaste ja venelaste vastandamise aeg on läbi (5)

Anna Ploompuu
, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Reformierakonna valimispidu
Reformierakonna valimispidu Foto: Liis Treimann

Rahvuspõhise vastandumise aeg Eesti poliitikas on läbi, võttis Reformierakonna esimees Hanno Pevkur kokku lõppenud valimiste õppetunnid. 

Hanno Pevkur ütles intervjuus Äripäevale, et rahvuspõhine vastandumisete aeg Eesti poliitikas on läbi ning see ei  ole see, mida Eesti vajab. «Poliitiline vastandumine ideoloogia pinnalt on igati adekvaatne, aga selline rahvuste pinnalt vastandumine on Eestis ajaloo prügikastis,» ütles Pevkur. 

Pevkur tõi näiteks Turu-uuringute uuringu, mis ütles, et eestlased eelistavad Reformierakonda ja muukeelsed Keskerakonda. See uudis andis tooni, justkui oleks kogu Reformierakonna kampaania tuginenud eestlaste ja venelaste vastandamisele, kuid mis Pevkuri sõnul tegelikult nii ei olnud. 

Loe pikemalt Äripäevast

Mäletatavasti oli Reformierakonna üheks valimisloosungiks lõppenud kohalikel valimistel, et haridussüsteem võiks olla alates lasteaiast eestikeelne. Kanal 2 ja Postimehe suure valimiste-eelse debati «Kes tahab saada linnapeaks» vaheklipis selgitas Reformierakonna Tallinna linnapeakandidaat Kristen Michal erakonna põhimõtteid pikemalt. 

Samuti osutas Reformierakond oma valimiskampaanias märkimisväärset tähelepanu Keskerakonnale, tuues välja vastanduse: «Reformierakonna eesmärk on teha Eestit tugevamaks, kuid Keskerakond teeb Eestit hoopis nõrgemaks.»

Lisaks meenutas Reformierakond oma valimiskampaanias, kuidas endine Keskerakonna minister Mihhail Korb ütles 23. mail 2017, et tema pole NATO liikmelisuse poolt ning tõi välja, kuidas Keskerakond on pealinna koole venestanud. «20. juunil 2017 otsustas Tallinna volikogu taotleda valitsuselt luba loobuda eestikeelsest õppest ja kasutada Tallinna Kesklinna Vene Gümnaasiumi, Lasnamäe Gümnaasiumi ja Tallinna Linnamäe Vene Lütseumi gümnaasiumiastme õppekeelena vaid vene keelt,» seisab Reformierakonna kodulehel.

Mõistagi toodi välja ka peaministripartei seos Putini parteiga: «Jüri Ratase juhitud Keskerakond pole siiani lõpetanud 2004. aastal sõlmitud koostöölepingut Venemaa võimuerakonna Ühtse Venemaaga.»

Kaljulaid: vastandamise lõpetamine on väga keeruline 

Postimees uuris Keskerakonna seisukohta Pevkuri järelduste kohta. Küsimustele vastab Keskerakonna juhatuse liige, linnosavanem Raimond Kaljulaid:

Rahvuspõhine vastandumine oli Reformierakonna kampaania nurgakivi. Alustati ju lubadusega anda edaspidi haridust vaid eesti keeles, lasteaiast alates. See on must-valgel Reformierakonna programmis kirjas. Hiljem püüti pehmendada, et jutt oli vaid eesti keele õpetamisest lasteaiast alates. Need on kaks eri asja ja eesti keele õpe lasteaias on juba olemas.

Rahvuspõhine vastandumine on olnud Reformierakonna kampaaniates keskel kohal ka kõigil varasematel valimistel 2007. aastast peale. Õigupoolest on see olnud üks Eesti poliitika põhilisi telgi juba 1992. aasta valimistest, mis tõid võidu Isamaale ja Mart Laarile. Ja see on ka peamine Eesti ühiskonda seesmiselt pingestav tegur, mida paraku on kasutatud ka sisepoliitikas ning edukalt.

Kui Reformierakond oleks sellest sel korral hoidunud, siis oleks poliitiline debatt kindlasti olnud sisulisem. Aga küllap kardeti, et siis teeb seda EKRE. Ning paraku see ju töötas. Reformierakond võitis Tallinna volikogus mandaate juurde ja ilmselt näeme sama käekirja ka järgmistel valimistel, milleks on 2019. aasta riigikogu valimised.

Kuivõrd realiseeritav on lubadus lõpetada eestlaste ja venelaste vastandamine poliitikas?

Väga keeruline. See eeldaks ka sisulist kompromissi ühiskonnas ning vene kogukonna huvide ning õiguste tunnustamist. Siin elavate vene inimeste käsitlemist ja tunnustamist võrdse osana Eesti ühiskonnast, mis paraku ilmselt lihtsalt ei mahu suure osa vanema põlve Eesti poliitikute maailmanägemusse. Kuni Eesti poliitiline eliit peab siinseid venelasi vähem oluliseks või siis koguni ohtlikuks riigi julgeolekule, on edasiminek keeruline. See on probleem, mis laheneb põlvkondadega, mitte pooleteise aastaga. Noorem põlvkond ei saa sellest vastandumisest enam aru ja ei pea seda vajalikuks.

Mida see reaalsuses tähendada võiks ning kuidas päriselt seda lubadust täita?

Reaalsuses tuleks poliitikutel suhtuda vene kogukonda nagu igasse teisesse valijagruppi, kuulata neid ja mõista, millised on nende ootused. Sama loomulikult kui suured erakonnad arvestavad nt noorte ja vanemate inimestega, pidamata ühtesid teistest vähem-väärtuslikeks. Tuletagem meelde, et 1990ndatel aastatel suhtuti poliitilise eliidi poolt küllalt üleolevalt eakatesse inimestesse. Samuti tuleb lõpetada vene kogukonna huvide ja Venemaa huvide võrdsustamine. Praegu tembeldatakse iga poliitik, kes suhtub vene kogukonna huvidesse mõistvalt kohe ka venemeelseks, kuigi need on kaks eri asja. See on väga suur viga.

Mis järeldusi teeb sellest mõttest Keskerakond?

Ma teeks sellest järelduse, et Hanno Pevkur ei ole eriti läbi mõelnud, mida ta räägib. Nendes jutupunktides on omajagu mõttelaiskust ja süvenematust.

Kommentaarid (5)
Copy
Tagasi üles