/nginx/o/2017/05/03/6619617t1hfc0b.jpg)
Euroopa Parlamendi saadik Indrek Tarandi sõnul on arusaamatu, miks peab lisaks Taavi Rõivasele (Reformierakond) riigikogu aseesimehe kohalt tagasi astuma ka Enn Eesmaa (Keskerakond).
Indrek Tarand: Eesmaa ei pannud kellelegi kätt kleidi alla, miks peab tema tagasi astuma? (6)
22. oktoober 2017, 21:02
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Kas keegi õpetatud sõpradest suudaks mulle seletada järgmist parteilaste veidrust: Rõivas astus asespiikri kohalt tagasi. Tema asemele tuleb valida uus inimene riigikogu liikmete seast. Aga ilmneb, et tagasi peab astuma ka Enn Eesmaa. Miks küll?» küsib Tarand sotsiaalmeedias.
«Ah et kodukorra seadus näeb ette, et aseesimehi saab ainult paarisrakendis valida. Aga kes tegi sellise seaduse? Ja kelle kohustuste sekka käib seaduste parandamine?» jätkab ta.
«Eesmaa ei pannud kellelegi kätt kleidi alla, ta isegi ei reisinud Malaisiasse. Miks tema tagasi peab astuma?» märgib Tarand. «Kas juhtumil kui asespiiker sureb, maetakse teine asespiiker elusalt samasse hauda? Parteilised veidrused pakuvad mulle siiski ka kõrges eas lõbu.»
Riigikogu esimeseks aseesimeheks valiti mullu detsembris Enn Eesmaa 50 häälega ja teiseks aseesimeheks Taavi Rõivas 43 häälega. Ahistamisskandaali sattunud Taavi Rõivas teatas esmaspäeval riigikogu ees, et astub aseesimehe kohalt tagasi.
Riigikogu kodukorra seadus ütleb, et kui riigikogu aseesimees astub tagasi omal soovil, teatab ta oma tagasiastumisest ja selle põhjustest riigikogu istungil. Tagasiastumise korral jätkavad riigikogu aseesimehed oma ülesannete täitmist kuni uute aseesimeeste valimiseni.
Riigikogu valib uue aseesimehe tõenäoliselt homme, 23. oktoobril. Reformierakond esitas uueks asespiikri kandidaadiks erakonna esimehe Hanno Pevkuri.
Riigikogu aseesimeeste kandidaadid seavad üles riigikogu liikmed, seejärel annavad kandidaadid oma nõusoleku kandideerida. Valimisel on igal riigikogu liikmel üks hääl ja hääletamine on salajane.
Hääled loetakse avalikult kokku kohe pärast hääletuse lõppu. Riigikogu aseesimeesteks saavad kaks enim hääli kogunud kandidaati. Esimeseks aseesimeheks saab nendest kahest rohkem hääli kogunud kandidaat ja teiseks aseesimeheks see, kes häälte arvult teiseks jäi. Võrdselt hääli saanud kandidaatide vahel korraldatakse valimise lisavoor.
Esimehest ja kahest aseesimehest koosnev riigikogu juhatus korraldab riigikogu tööd. Riigikogu esimees on presidendi järel teine isik riigis, kes võib vajaduse korral ajutiselt täita presidendi ametiülesandeid. Riigikogu esimene ja teine aseesimees täidavad riigikogu esimehe äraolekul, tema volituste peatumise korral ja muudel juhtudel esimehe ülesandeid.