Võimuliitu kaaluv Keskerakond kohtub EKRE ja sotsidega

Keskerakonna valimispidu

FOTO: AFP / Scanpix

Keskerakond on Tallinna linnavolikogus koalitsiooni moodustamist kaaludes kokku leppinud kohtumised nii sotside kui ka EKREga.  

Tallinna linnavolikogus napi häälteenamuse (40 kohta 79st) saanud Keskerakond on valmisjärgse tööpäeva jooksul kokku leppinud kohtumised nii sotside kui ka EKREga. 

«Tegemist ei ole meil kindlasti koalitsioonikõnelusega, lihtsalt kohtume kõigi erakondadega, kes said linnavolikokku sisse. Nimetaks neid konsultatsioonideks,» märkis Aas. Kohtumiste käigus selgitatakse välja, missugused on erakondade huvid ja võimalused koostööks. 

«Kuna meil on absoluutne enamus, on öeldud, et teiste huvi ei pruugi olla nii suur,» lisas Aas. Samas on Keskerakonna häälteenamus volikogus üsna napp, mistõttu võiks erakonna enda üheks huviks olla leida kindel koalitsioonipartner. Valimiste eel on spekuleeritud peamiselt Keskerakonna ja Sotsiaaldemorkaatliku Erakonna võimuliidust. Mäletatavasti moodustasid Keskerakond ja sotsid 2009. aasta kohalike valimiste järel koalitsiooni. Teisalt jõudis võimuliit vastu pidada vaid 2010. detsembrini, kui Keskerakonna toonase esimehe Edgar Savisaare rahastamisskandaali järel lõpetati ühine  koostöö. 

Keskerakond vaatab koalitsiooni poole 

Küsimusele, kas Tallinna linnajuhtimises tuleb võimuliit või mitte, vastas Aas, et ta ei hakka ennustama ning see sõltub teistest. «Me vaatame seda kui ühte võimalust, et linnavalitsus oleks laiapõhjalisem. Ja veel kord, see sõltub teistest,» toonitas ta. 

Uurides, kas Keskerakonna huvi oleks luua Tallinnas koalitsioon, vastas Taavi Aas, et tegu on ühe võimaliku variandiga. Iseasjaks pidas ta seda, kas mõnel teisel erakonnal on selleks huvi ning kas jõutakse kokkuleppele, mis mõlemat osapoolt rahuldab. Aas kinnitas, et tänaseks on Keskerakond leppinud kokku kohtumised nii sotsiaaldemokraatide kui ka EKREga.

Aas märkis, et IRLiga pole Keskerakond veel kontakti saanud. Aga mis saaks võimalikust koostööst Savisaare valimisliidu ja Tegusa Tallinnaga? «Kui räägime laiapõhjalisest linnavalitsusest, siis üks mandaat ei tee seda laiapõhjalisemaks,» vastas Aas. 

Aas ei soovinud läbirääkimiste eel avaldada Keskerakonna eelistust võimaliku võimuliidu moodustamisel. «Arvan, et numbritest olulisem on sisuline pool ja soov. Me oleme võimul olnud ka nii, et meil on üks hääl üle keskmise ja me oleme hakkama saanud. Meile on 45-46 häält täiesti okei, loomulikult 49 on natuke veel parem.»

TALLINN

Tallinna linnavolikogu 2013. aastal valitud koosseisus oli Keskerakonna ainuvõim 46 mandaadiga 79st. Suurimaks opositsioonijõuks on olnud 16 mandaadiga Isamaa ja Res Publica Liit ning 9 Reformierakonna saadikut. Tallinna linnavolikogu 2013. aasta koosseisus oli 7 sotsiaaldemokraati ning üks fraktsioonivaba saadik, 2017. aasta aprillis Keskerakonna fraktsioonist välja heidetud ning nüüd Savisaare ja Sõõrumaa valimisliidus kandideerinud Meelis Pai. Meelis Paile paraku uude Tallinna linnavolikokku asja ei ole, tema häältesaagiks oli tänavu 45 häält. 

2017. aasta kohalikel valimistel sai Keskerakond Tallinna linnavolikogus napi enamuse: 40 kohta 79st. Reformierakonnal on uues volikogus aga varasemast poole rohkem kohti - 18. Sotsiaaldemokraate on 9, IRLi liikmeid 5, EKRE on esindatud 6 mandaadiga ning Savisaare valimisliit ja Tegus Tallinn ühe kohaga, Edgar Savisaare isikumandaadiga. 

 

Olukorras, kus Keskerakond on valimistel noppinud napi häälteenamuse, ei ole Tallinna linnapea kohusetäitja Taavi Aas välistanud ühe laua taha istumist ka teiste erakondadega. Seega võib spekuleerida nii koostööst sotside, IRLi, EKRE kui ka Edgar Savisaarega. Suurim ning loodetavasti seetõttu ka kindlaim koalitsioon sünniks Keskerakonna ja sotside koostöö tulemusel. Arutelukohtadeks oleks nii Tallinna TV, lipo kui ka Eesti Ühistupanga tegevus. 

Võimalikud koalitsioonipartnerid:

Keskerakond ja IRL - 45 kohta 79st 

Keskerakond ja sotsid - 49 kohta 79st

Keskerakond ja EKRE - 46 kohta 79st

TARTU 

2013. aasta kohalikel valimistel said Tartu 49-liikmelisse linnavolikokku nelja erakonna ja kahe valimisliidu esindajad. Reformierakond sai volikokku 15, Isamaa ja Res Publica Liit 11, Keskerakond 9 ning Sotsiaaldemokraatlik Erakond 8 kohta. Valimisliidul Vabakund ja valimisliidul Isamaaline Tartu Kodanik on kummalgi 3 esindajat.

32-liikmelise koalitsiooni moodustasid siis Reformierakond, Keskerakond ja Sotsiaaldemokraatlik Erakond. 

Reformierakonnal on uues 49-kohalises volikogus esialgseil andmeil 20 kohta, sotsidel 8 ja Keskerakonnal 7. Sotsiaaldemokraat Jarno Laur ütles koalitsioonikõneluste eel Tartu Postimehele, et ei pea tõenäoliseks Tartus kolmikliidu moodustamist, sest üks osaline hakkaks end seal paratamatult üleliigsena tundma. 

Lisaks Reformierakonnale (20 mandaati) osutusid valituiks sotsiaaldemokraadid (8), Keskerakond (7); EKRE (6), IRL (3), valmisliit Tartu Heaks (3) ja valimisliit Tartu Eest (2).

PÄRNU

Tartu ülikooli politoloog Rein Toomla ei välistanud Pärnu Postimehele antud usutluses ka nelja osalisega koalitsiooni, kuigi variandid lubavad toime tulla kolme osalisega. «Kosenkraniuse valimisliidu, IRLi ja Reformierakonna koalitsioon võib edukalt püsima jääda,» ei näinud Toomla takistust. Küll võivad inimesed suhtuda veidi ninakrimpsutavalt Kivimägisse, see näitab inimeste vaheliste suhete tähtsust.

«Kui Reformierakond välja puksida, tuleb Keskerakond asemele võtta – kuidas see neile istub? Viimased kaheksa aastat pole Keskerakond olnud võimuliidus. Kui Kesk võetakse kampa, kui palju hakkab Kadri Simson rõhuma sellele, et neil on küll mandaate vähem, aga hääli rohkem? Kes peaks sellest tulenevalt olema linnapea?» arutles Toomla.

Vaata kõiki valimistulemusi Postimehe valimiste erilehelt

Loe lisaks: 

Valimised 2017 suur otseblogi

Tagasi üles