IRL tahab Tallinnas blokki Keskerakonna vastu

Justiitsminister Urmas Reinsalu pidas 22. septembril vastupanuvõitluse päeval Tallinnas Vabaduse väljakul kõne. Foto: Liis Treimann

Isamaa ja Res Publica Liidu (IRL) üks juhtivaid poliitikuid Urmas Reinsalu kutsus Tallinnas kolme erakonda üles looma blokki, et aastaid pealinnas võimupirukat enda käes hoidnud tsentristidelt linna juhtimine üle võtta.

Keskerakonna juhitava valitsuse justiitsminister Reinsalu meenutas oma avalduses 1999. aasta riigikogu valimisi, mille eel moodustasid Reformierakond, Isamaaliit ja Mõõdukad ühinenud opositsiooni. Selle mõte oli deklareerida, et Koonderakonna riigijuhtimine tuleb lõpetada ja need erakonnad on valmis seda ühiselt tegema.

Praegu ollakse Tallinnas Reinsalu hinnangul samasuguses olukorras, ainult selle erinevusega, et ära tuleb võtta linnajuhtimine ja Keskerakonnalt. Ta usub sellele lahendust teadvat: IRL, Reformierakond, EKRE ja sotsid peaksid moodustama oma ühinenud vastasrinna. Liituma on oodatud ka kõik teised peale Savisaare valimisliidu.

See aitaks Reinsalu arvates tuua Tallinna juhtimisse põhimõttelise muutuse. Ta märkis, et varem on pärast valimisi hakatud eri aegadel keskerakondlikku linnavõimu toetama, kuid seekord tuleks üheskoos endale kindlaks jääda. Loe, mida arvab ettepanekust politoloog

Reinsalu valimiseelne häälekas vastumeelsus senisele linnavõimule on arusaadav, sest Tallinnas on pärast valimisi püksid piltlikult öeldes ilmselt ikkagi Keskerakonna jalas.

Seda näitab septembri algul Postimehe ja BNSi palvel 400 tallinlase seas läbi viidud Kantar Emori uuring, millest selgus, et kui valimised oleks täna, hääletaks Keskerakonna poolt 39,5 protsenti valijatest. See tähendaks, et Keskerakond üksi koalitsiooni teha ei saa, kuid ka seda, et ilma tsentristideta pealinnas võimuliitu ei sünni.

Reformierakonna Tallinna linnapea kandidaat Kristen Michal kiitis Reinsalu idee heaks. «Loodan, et muutus on Keskerakonna pragmaatilistest pakkumistest tähtsam ka SDE-le, EKRE-le ning miks mitte ka rohelisele ilmavaatele. Tegelik muutus saab Tallinnas tulla vaid üleväljalises osapoolte koostöös,» sõnas ta.

Kui Michal on varemgi öelnud, et ei välista kohaliku võimu tasandil koostööd EKREga, siis sotsid teatasid, et nemad rahvuskonservatiividega ühise laua taha istuda ei kavatse. «Kristen Michali juhitav Reformierakond võib ju tahta EKREga koos Tallinna juhtida, aga selles projektis sotsid kindlasti ei osale,» ütles sotside linnapeakandidaat Rainer Vakra ERRile.

EKRE linnapeakandidaadi Martin Helme sõnul on Reinsalu idee taga mure IRLi kehva reitingu pärast. Samas märkis ta, et ettepanekus on igal juhul iva sees.

«Kui teised on selliseks koostööks valmis, siis on võimalik linnajuhtimises muudatus teha. Meie taha see kindlasti ei jää,» sõnas Helme, kes ei välistaks sotsidega koostööd, kui ühendajaks oleks sedavõrd suur eesmärk nagu Keskerakonnalt võimu võtmine pealinnas.

Mis puudutab aga Vakra vastumeelsust, siis võib Helme arvates selle taga olla sotside soov hoida uks pealinnas avatuna võimalikuks koalitsiooniks Keskerakonnaga.

Michal kinnitas, et Reformirakond Tallinnas Keskerakonnaga koalitsiooni ei läheks. «On vaid kaks võimalust - Tallinnas kas tuleb muutus või toetatakse Keskerakonna jätkamist. See tähendab halva linnaplaneerimise, korruptiivse tegevuse ja kahe keeleruumi vastandumise jätkumist. Reformierakond ei tee koostööd Keskerakonnaga ja kutsume ka teisi erakondi Tallinna linna valmistel seisma Tallinna inimeste huvide eest ning Keskerakonna vastu.»

Reinsalu soov on moodustada Tallinnas nelja erakonna (IRL, Reformierakond, SDE, EKRE) vahel ühinenud opisitsioon, mis deklareeriks:

1. Et need erakonnad tegutsevad pärast valimisi ühiselt eesmärgiga vahetada linnavõim välja.

2. Et need erakonnad näevad korruptsiooni Tallinnas probleemina ja on valmis ellu viima plaani selle lõpetamiseks.

3. Et keegi ei tee separaatseid kokkuleppeid, vaid seisukohad arutatakse muutuse tekitamiseks ühiselt läbi.

4. Et hoidutakse strateegiana omavahelistest rünnakutest ja eesmärk on muutus linna juhtimises ja seda öeldakse ühiselt avalikkusele välja.

5. Et väljendatakse valmidust vajadusel valimisjärgses koostöös selgelt konkreetsetes valdkonnapoliitilistes seisukohtades kokku leppida.