Keskerakond ning sotsiaaldemokraadid leiavad, et presidendi valimise korda tuleb muuta. Iseasi on, kas teha muudatus just nii, nagu justiitsiminister Urmas Reinsalu (IRL) hiljuti välja pakkus.
Koalitsioon: praegune presidendi valimise kord peab muutuma (2)
/nginx/o/2017/10/03/7168235t1he26b.jpg)
5. oktoober 2017, 17:54
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Justiitsminister Urmas Reinsalu uue ettepaneku järgi oleks presidendi valimisel keskne tegelane valijameeste kogu, mis oleks ainuke presidenti valiv organ. See tähendab, et kaoksid senised kolm valimisvooru riigikogus, kuid riigikogu liikmetel säiliks siiski võimalus presidenti valida.
«Mina arvan, et Vabariigi Presidendi valimise kord tulenevalt omavalitsusreformist tuleb kindlasti analüüsida, üle vaadata ja miks mitte ka muuta. Missugune saab olema see muudatus täpselt, seda tuleb kindlasti arutada,» oli peaminister Jüri Ratase seisukohaks tänasel valitsuse pressikonverentsil.
Ta lisas, et justiitsministeeriumi idee - 523 liikmest koosnev valijameeste kogu - võib olla üks ettepanek laual. «Kindlasti ei tasu seda ettepanekut maha lükata, selle osas tuleb edasi töötada,» täpsustas Ratas.
Peaministri sõnul on ka siin küsimuses ka erakondlikult väga tugevad eri arvamused. Näiteks toetab Keskerakond endiselt presidendi otsevalimisi. «See on jätkuvalt meie programmiline seisukoht. Aga me töötame koalitsioonivalitsuses ja siin saab kokku leppida seda, mis ühisosa on,» selgitas Ratas.
Sotsiaaldemokraat, ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister Urve Palo tervitas justiitsminister Urmas Reinsalu algatust seadusemuudatuse osas ning lisas, et initsiatiivid on ministrite poolt teretulnud. «Tema mõtted on laual. Nii nagu peaminister ütles, igal juhul tuleb presidendi valimise seadus üle vaadata juba sellest, et elu on muutunud.»
Palo jättis sotside seisukoha presidendi valimise seaduse muudatuste osas ütlemata. «Täna ei ole õige aeg ühtegi ettepanekut lauale panna ja sellega end nurka naelutada. Diskussioonid on alles ees,» ütles Palo.
Valimiskogu liikmete arv kasvaks
Väljapakutud idee järgi moodustaks valijameeste kogu 101 riigikoguliiget ning 422 valijameest kohalike omavalitsuste volikogudest. See tähendab, et näiteks Tallinnast tuleks senise kümne valijamehe asemel 30 valijameest, Tartust 20, 16 linnast või vallast kümme valijameest ning ülejäänutest viis või kaks, vastavalt suurusele. Ka kõige väiksemad vallad saaksid senise ühe valijamehe asemel kaks, mis tähendab, et edaspidi läkitaksid oma saadiku pealinna nii kohalik koalitsioon kui ka opositsioon.
See tähendab, et uue valimiskogu suurus oleks 523 liiget. Võrdlusena võib tuua eelmise aasta valimiskogu, milles oli 335 liiget. See tähendab, et kohalike omavalitsuste volikogude roll presidendi valimisel suureks märgatavalt, arvuliselt ligi 190 liikme võrra.
Loe lisaks: