Välisminister Sven Mikseri hinnangul on olukord Hispaaniast eraldumiseks referendumi korraldanud Kataloonias murettekitav ning ta kutsus mõlemat poolt lahendama erimeelsused ilma vägivallata.
Mikser murettekitavast olukorrast Kataloonias: ootame, et kord tagatakse vägivallatult (11)
/nginx/o/2017/10/03/7168235t1he26b.jpg)
2. oktoober 2017, 18:59
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Euroopa Liit jälgib arenguid kahtlemata tähelepanelikult. Nii Eesti kui ka Euroopa Liit toetavad Hispaania territoriaalset terviklikkust. On oluline, et mis tahes poliitilised protsessid toimuksid demokraatlikult ja rahumeelselt. Kataloonia referendumi näol on tegemist Hispaania siseasjaga, mis tuleb lahendada Hispaania seadusandluse alusel.
Ootame, et Hispaania põhiseadusliku korra tagamine toimuks vägivallatult. Praegune olukord on kindlasti murettekitav ning Hispaania võimud peavad omaltpoolt hindama, millised meetmed on korra tagamiseks vajalikud. Loodan, et lähipäevadel leiavad osapooled võimaluse dialoogiks,» seisab Sven Mikseri avalduses BNSile.
Mihkelson: Hispaania on vastakuti põhiseadusliku kriisiga
Riigikogu väliskomisjoni esimees Marko Mihkelson selgitas esmalt, et Kataloonia küsimuse arutamisel on kõige olulisemaks aluseks Hispaania 1978. aastal vastu võetud põhiseadus. Kataloonia hääletus on õigustühine eeskätt Hispaania põhiseadusest tulenevate sätete rikkumise tõttu.
«Kui me suhtuksime ükskõikselt või eiravalt demokraatlike riikide põhiinstitutsioonidesse, mille aluse loob põhiseadus, siis oleme peagi vastakuti väga ohtlike arengutega. Meie väärtusruumi ründavad jõud seda ainult sooviksid. Küsime - kelle huvides võiks olla Euroopa Liidu ja NATO sisemine murenemine? Vastust pole mõistagi vaja kaugelt otsida,» sõnas Mihkelson.
Hispaania on eilsete sündmuste järel vastakuti tõsise põhiseadusliku kriisiga, millele lahenduse leidmine saab olema väga vaevarikas ja poliitiliselt tundlik teema. Eestis on kõlanud arvamusi, et Kataloonia tänane seis on võrreldav meiega aastast 1991. Mihkelsoni sõnul on tegemist emotsionaalselt arusaadava, kuid tegelikkusest kaugel oleva võrdlusega. «Hispaania ei ole Nõukogude Liit. Juba üksnes sellega on kõik öeldud. Nii nagu ei saa vanglat võrrelda vabadusega,» tõi Mihkelson võrdluseks.
Herkel: uued pinged liidus mõjuvad ka Eestile halvasti
Väliskomisjoni liige Andres Herkel Vabaerakonnast märkis, et Eesti saab oma seisukoha väljendamisel valida tooni ja takti. Suveräänsuse kõrval tuleb rääkida enesemääramisõiguse teostamise legitiimsetest võimalustest. «Ka jäädes Hispaania terviklikkuse juurde on võimalik ütelda, et Hispaania valitsus teeb saatuslikke vigu,» kommenteeris Herkel.
Herkeli sõnul olnuks kõige õigem kasutada asuda dialoogi ja luua referendumi läbiviimiseks adekvaatsed eeldused, mille tagajärjeks kujunenuks ilmselt iseseisvustaotluse kaotus hääletusel.
«Pingete kasv Kataloonias on Euroopale kahjulik, järelikult ka Eestile,» selgitas Herkel. Ta lisas, et peale selle kahjustab Hispaania valitsuse kompromissitu positsioon usaldust demokraatia vastu ja väärtuspõhist poliitikat laiemalt.
Arvestades, et katalaanid elavad oma ajaloolisel territooriumil, peaks Eesti välispoliitika nn paikse põlisrahva argumenti hoopis rohkem kasutama, märkis Herkel.
Helme: Eesti peab jõhkra jõukasutamise hukka mõistma
Eesti peab Euroopa Liidu eesistujariigina hukka mõistma jõu kasutamise rahvaküsitlusel osalenud katalaanide vastu, leiab Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna (EKRE) esimees ja riigikogu riigikaitsekomisjoni aseesimees Mart Helme.
Helme arvates on Kataloonia iseseisvustaotlus olnud eelkõige eliidi projekt, mida sealsed poliitikud kasutasid keskvalitsuselt raha välja pressimiseks. «Viimased arengud näitavad aga, et praeguseks on juriidilisest ja majanduslikust küsimusest saanud sügavalt emotsionaalne ja moraalne küsimus. Kataloonia valitsus on enda taha mobiliseerinud suure osa rahvast ning Hispaania keskvalitsus ei tohi oma rahvast lihtlabaselt üle rullida,» ütles Helme.
Vägivalla kasutamine referendumil osalenud inimeste suhtes on halvim, mida Hispaania keskvalitsus kujunenud olukorras teha sai. Helme sõnul oleks Hispaania keskvalitsus võinud rahumeeli lasta referendumil toimuda, sest selle tulemus ei ole siduv. «Kataloonia valitsus ei oleks saanud referendumit kasutada juriidilise, vaid ainult moraalse argumendina. Polnud mingit põhjust minna rahvaküsitlust jõuga takistama,» ütles Helme.
Helme sõnul peaks Eesti ja Euroopa Liit kutsuma Hispaania ja Kataloonia valitsusi üles jätkama rahumeelset dialoogi ja lahendama kujunenud kriis ilma jõuvõteteta.
Nutt: Hispaania politsei käitumine lisas õli tulle
«Jõu kasutamine on paraku viimane abinõu, mida probleemide lahendamisel kasutada. Kas Kataloonias oli politsei kasutamine vajalik? Pigem mitte. See valas kindlasti õli tulle ja paljud inimesed, kes muidu toetaksid Hispaania ühtsust, protesteerisid politsei poolt jõu kasutamise vastu ja võisid hääletamisel oma meelt muuta,» selgitas riigikogu põhiseaduskomisjoni liige, IRLi fraktsiooni kuuluv Mart Nutt. Tema sõnul olnuks lihtsam leida lahendust, kui Hispaania keskvõim oleks piirdunud oma seisukoha avaldamisega, aga ei oleks sekkunud, ammugi mitte jõudu kasutades. «Inimeste solvumine ja pahameel on mõistetavad,» sõnas Nutt.
Kataloonias toimuv ei mõjuta Eestit otseselt, kuid tagasilöögid ühtsuses mõjutavad kogu Euroopa Liidu sisekliimat. Katalaanid on oma maa põliselanikud ja rahvusvaheline õigus tunnistab ka nende enesemääramisõigust. «Eestis selliseid põlisrahvaid ei ela, mistõttu paralleelid oleksid vägagi kunstlikud. Mis muidugi ei tähenda, et mõni kolmas riik ei võiks soovida pretsedente tekitada,» kommenteeris Nutt.
Reaalselt oleks Kataloonia iseseisvus aga realiseeritav ikkagi Hispaaniat kaasates ja sealsete seaduste piires, mitte soleerivate poliitiliste aktsioonide kaudu. «Katalaanide taotlused ei ole kindlasti suunatud piiri tagant ega kolmandate riikide tegevuse tulemus. Ilmselt lihtsaid vastuseid, kuidas see olukord lahendada ei ole hetkel kellelgi,» ütles Nutt kokkuvõtteks.
Ligi kritiseerib Eesti välisministeeriumi seisukohta
Endine välisminister, Reformierakonna fraktsiooni liige Jürgen Ligi leiab, et Eesti välisministeeriumi pressiteade Hispaania territoriaalse terviklikkuse kohta oleks võinud olemata olla. «Oma triviaalsuses on see mõjunud pigem ärritavalt ja tootnud hulga rumalaid ütlemisi demokraatiast ja enesemääramisest. Iseasi, kui suudetaks avada Kataloonia kogu keerukus,» kirjutas Ligi sotsiaalmeedias.
Ligi selgitas, et Eesti puhul oli 1991. aastal ees rahvusvaheliselt tunnustatud iseseisvus ja rahvusvaheliselt mittetunnustatud okupeerimine mittedemokraatia poolt. Hispaanias on hoopis raskem situatsioon: pikk ühtse riigi ajalugu, demokraatia, katalaanide ulatuslik autonoomia ja omakeelsus, pole ümberrahvastamist, pole põhiseaduslikku õigust eralduda, kirjutas Ligi.
«Meil pole selles olukorras anda tarka nõu, aga me peame teadma paralleele. Pretsedent on nakkav ja Hispaania puhul puudutab see baske, võibolla ka portugalikeelseid ning kogu riik koosneb kultuuriliselt kirjutest autonoomiatest," lisas Ligi.