Herkel: Hispaania valitsuse lähenemist on keeruline toetada

Andres Herkel Foto: Erik Prozes

Hispaania keskvõim keskendus jäigalt Kataloonia referendumi ebaseaduslikkusele, jättes Euroopa Liidu riigina arvestamata inimeste tahte end demokraatlikult väljendada. Sellist lähenemist on keeruline toetada, märkis Vabaerakonna liige Andres Herkel. 

«Avatud ja vabas ühiskonnas tuleb hoopis rohkem mõelda sellele, mida teha teisiti, et inimesed saaksid oma tahet demokraatlikult väljendada ning enesemääramisõigusel oleks tegelik kate. Hispaania valitsus seda ei mõistnud ning vead kulmineerusid eilse vägivallaga,» kommenteeris Andres Herkel, lisades sotsiaalmeedias, et Hispaania lähenemist on veel keerulisem toetada kui Katalooniat. 

Tuginedes Postimehe loole «Kuus põhjust, miks see referendum pole päris», analüüsis Herkel referendumi naeruvääristajate väiteid: 

Esimene väide: «See on (oli) ebaseaduslik». Ebaseaduslikkus on seotud sellega, et Hispaania riik pole piirkondlikule referendumile oma õnnistust andnud. Ütleme siis parem: «Hispaaniale ei lähe katalaanide püüdlused korda» või «Hispaania ignoreerib täiega».

Teine väide: «Selle taga ei olnud piisavalt otsustajaid». Väide on see, et Kataloonia parlamendis toetas referendumit 72 saadikut 135-st, aga soovitav olnuks saada kvalifitseeritud häälteenamust ehk 90 jäält. Isegi kui on suurema enamuse nõue, ei saa mööda vaadata tõsiasjast: «Kataloonia parlamendi enamus tahtis referendumit».

Kolmas väide: «Tagatud polnud elementaarseimadki mängureeglid». Öeldakse, et referendumi põhialuseid oleks hea teada aasta enne selle toimumist. Tegemist on väga deklaratiivse tavaga, mille rikkumine toimuvate referendumite puhul on pigem tavaline. Täpsem oleks öelda: «Katalaanid otsustasid kiire referendumi kasuks».

Sama väite teine pool heidab ette erapooletute vaatlejate puudumist. Jah, rahvusvaheliselt aktsepteeritud vaatlustiimid nagu OSCE, Euroopa Nõukogu jt ei osalenud, sest puudus Hispaania valitsuse aktsept ja kutse. Siiski on Katalooniasse sõitnud vaatlejad oma poolstaatuse juures ju selgema silmavaatega kui need, kes hiljaaegu aseritelt raha võtsid ja siis mainekate vaatlustiimide arvamust kallutada püüdsid.

Neljas väide: «Protsess oli erapoolik». Referendumi korraldasid Kataloonia iseseisvuse toetajad. Need, kes Hispaaniast eralduda ei taha, jätsid pigem üldse hääletamata ja seda kinnitas ka tulemus. Kuid kes õieti oli erapoolik? Siin võiks öelda: «Madriidi erapoolikus keelas katalaanide tahte oma seisukohta vabalt selgitada, aga nad tegid seda siiski».

Viies väide: «Kataloonia ei kannata rõhumise all». Kuni eilseni võis see väide enam-vähem tõene olla, aga referendumiga kaasnev vägivald annab märku sellest, et siitpeale on maailma veenmine rõhumise ja ebaõigluse puudumises palju raskem.

Kuues väide: «Kataloonia tunnustamine käib vastu ÜRO mängureeglitele». Jah, see on väide, millega tuleb nõustuda. Aga tuletagem meelde, mille pärast me ÜRO Julgeolekunõukogu roteeruvaks liikmeks pürgime? Me ei ole ju rahul selle organisatsiooni kivistunud ja hegemonistlike mängureeglitega.

Kataloonia iseseisvuse vastased Hispaania pealinnas Madridis. Foto: JAVIER SORIANO/AFP/Scanpix

Hispaania keskvõim peab vigu tunnistama 

Lõpetuseks tõi Herkel tähelepaneku isiklikust kokkupuutest Hispaania poliitikutega. «See on nn kaaviaridiplomaatia levik. Hispaanlased kaitsesid viimseni ENPA presidenti Pedro Agramunti, kui ta Vene võimutegelastega Süürias Assadiga kohtumas käis ja seejärel Euroopa Rahvapartei rühmast välja visati. Peaaegu kõik nõudsid tema tagandamist, aga mitte kodupartei,» selgitas Herkel. 

Ta lisas, et jutt Hispaania vankumatust õigusriigist, mida «progressiivne maailm» katalaanide eest kaitsma peab, on enam kui kahtlane. Herkeli sõnul iseloomustab Hispaania sisepoliitikat ülbus, võõrandumine ja parteiline korruptsioon. «Üks ausalt läbi viidud ja keskvõimu poolt toetatud referendum võinuks neid tõbesid parandada. Kui aga Hispaania keskvõim ei suuda oma vigu tunnistada, siis pole see mitte ainult häda Hispaaniale, vaid kogu Euroopale.»

Kataloonias toimus eile iseseisvusreferendum, Hispaania valitsus peab rahvahääletust ebaseaduslikuks ning riigi põhiseaduskohus on selle läbiviimise peatanud. Samuti pole ükski ELi liikmesriik seni referendumile toetust väljendanud. 

Loe lisaks:

BLOGI: EL hoiab Kataloonia osas madalat profiili