Saks: euroliidu suhteid Venemaaga tuleb näha kahetasandilisena

Raul Sulbi
, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Katrin Saks.
Katrin Saks. Foto: Peeter Langovits.

Euroopa Parlamendi liige Katrin Saks pidas tänasel parlamendi plenaaristungil Euroopa Liidu ja Venemaa teemal kõne, kus rõhutas, et suhteid Moskvaga peab nägema kahetasandilisena – Euroopa Liidu ja liikmesriigi tasandil.

«Suhteid Venemaaga peab vaatlema kahel tasandil - esiteks liikmesriigi tasandil, kus peame olema seisukohal, et ajakohastel teemadel rääkimine on mõistlikum kui suhete katkestamine,» vahendas pressiesindaja Katrin Saksa sõnu.

«Vastasel juhul langeb Venemaa veel suuremasse isolatsiooni. Aga Euroopa Liidu tasandil peab meie sõnumiks olema see, et liit arvestaks meie, väikeriikide soovide ja hirmudega, kes me oleme kogenud teistsugust ajalugu. Liidu suhtlus Venemaaga ei saa lähtuda huvidest, mis käivad üle nõrgemate ehk idaeurooplaste peade,» ütles Saks oma kõnes.

«Kutsun üles Euroopa liidreid, eesistujamaad, Euroopa Parlamendi fraktsioonide juhte ning teistegi rahvusvaheliste organisatsioonide ja korporatsioonide esindajaid mitte unustama Ida-Euroopa liidunaabrite hirme ja õõvastust, mida isolatsioonis Venemaa võib neis tulevikus tekitada,» sõnas Saks.

«Ja samas kutsun üles pidama Venemaaga jätkusuutlikku välispoliitikat, sest suhete katkestamine pole samuti lahendus. Ilmselgelt on Euroopa Liidu ja Venemaa suhetes täna vähe usaldust ja lugupidamist tänu Venemaa viimastele aktsioonidele. Samas on meie suhted ausamad kui kunagi varem. Seda näitasid kasvõi Gruusia sõjale järgnenud kohtumised Moskvas,» lisas Saks.

Samuti osales Saks täna nõupidamisel, kus tutvustati Euroopa Nõukogu 47 liikmesriigi põhimõtteid koostöös Venemaaga. Saks rõhutas oma sõnavõtus, et Venemaad tuleb kohelda samamoodi kui teisi Euroopa Nõukogu liikmesriike ning Venemaalt tuleb nõuda endale võetud kohustuste täitmist.

«Venemaad ei saa kohelda kui külalisesinejat. Paraku see enamasti nii pole, sest Venemaa nõuab riikidevahelises suhtluses eristaatust ja erikohtlemist,» nentis Saks.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles