Geniaalsus või hullumeelsus? Poliitikud lubavad tigusid kaardistada ja ehtida vaid elus kuuski

Heelia Sillamaa
, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Rohelised on lubanud jõuludel ehtida vaid elus kuuski. Kas Roheliste võimu all jääks ära ka traditsiooniliseks saanud Raekoja platsi jõulupuu?
Rohelised on lubanud jõuludel ehtida vaid elus kuuski. Kas Roheliste võimu all jääks ära ka traditsiooniliseks saanud Raekoja platsi jõulupuu? Foto: Sander Ilvest / Postimees

Lisaks klassikalistele valimislubadustele on erakonnad ja valimisliidud sel aastal välja tulnud ka leidlikumate ideedega - nii lubab EKRE piirata võõramaiste tigude levikut, rohelised  jõuludel ehtida vaid elusaid kuuski ning Savisaare ja Tegusa Tallinna valimisliit paigaldada mänguväljakutele paanikanupud. 

Eriliste valimislubadustega paistab teiste seast enim silma Eesti Konservatiivne Rahvaerakond. Näiteks soovib erakond võimule pääsedes Tallinna rajada meretrammi, mis töötaks Kakumäe, Lennusadama, Vanasadama ja Pirita sadama vahelise ühistranspordiliinina.

EKRE Tallinna linnapeakandidaadi Martin Helme sõnul on meretrammi eeskuju võetud Poolast Krakowist. Tema sõnul tasuks tramme esialgu liisida - see tooks Helme arvates linnale maksimaalselt mõnesaja tuhande eurose kulu aastas. EKRE linnapeakandidaat lisas, et ühekordne kulu oleks sadamate kordaseadmine reisijate teenindamiseks, kuid needki kulud on loetavad sadades tuhandetes. «Meretrammi idee on vähendada sõidukulu Viimsist või Kakumäelt kesklinna oluliselt, see oleks mugav ka ratturitele,» selgitas linnapeakandidaat.

Tallinnas on ka varem sarnase ideega lagedale tuldud. 2012 märtsis kuulutasid Tallinna transpordiamet ning Viimsi vald välja konkursi veetakso teenuse osutamiseks. Ainsa pakkumise tegi OÜ Spinnaker, kes pani Tallinna lahe viie sadama vahel kiirkaatri käima 26. mail. Vaatamata sellele, et veetakso oli mõeldud kohalikele inimestele, kes saaksid suvel liikuda mööda ummikutevaba veeteed Tallinna lahel, lõpetati teenuse osutamine vähese huvi tõttu peatselt ja rohkem pole veetaksost midagi kuulda olnud. 

Veetakso 2012. aastal Tallinnas.
Veetakso 2012. aastal Tallinnas. Foto: Daniil Harik

Tuleb välja, et lisaks pagulasküsimustele on EKRE-laste jaoks tõsiseks probleemiks ka võõramaised loomariigi esindajad. Nimelt on erakonna koduleheküljel Pirita linnaosa valimislubaduste all välja toodud Lusitaania ehk Hispaania teetigude levialade kaardistamine ja nende leviku piiramine. «Linnaosade valimislubadused on koostatud kohalike osakondade poolt. Järelikult on kohalikele elanikele see piisavalt oluline probleem, et programmis eraldi välja tuua,» kommenteeris tigude teemat Helme. Ta lisas, et Lusitaania tigude leviku peatamise täpset kulu ei ole välja arvutatud. «Tõenäoliselt tuleks lahenduse jaoks pöörduda kõigepealt näiteks kas botaanikaaia või mõne ülikooli poole lahenduse leidmiseks,» rääkis poliitik. Hiigelsuurte tigude eest hoiatas Postimees lugejaid juba 2008. aastal ilmunud artiklis.

Esiplaanil lusitaania teetigu, tema taga meie kohalik tigu.
Esiplaanil lusitaania teetigu, tema taga meie kohalik tigu. Foto: Keskkonnateabe keskus

Tartus lubab EKRE korraldada ​talvel​ ​üle​ ​0,7​ ​meetri​ ​kõrguste​ ​lumevallide​ ​äraveo. Küll aga ei tähenda see seda, et linn tõttaks appi kõigile elanikele, kellel endal jõud hoovis leiduvatest lumekuhjadest üle ei käi. «Linn saab lumevalle eemaldada sealt, kus ta teeb lumetõrjet - ehk siis linna tänavatelt,» täpsustas EKRE Tartu ringkonna esimees Indrek Särg. «Oluline on jälgida, et lumevallid tänavate servades ei tõuseks üle teatud kõrguse,» lausus ta.

Heade mõtete linnas lubab EKRE lõpetada ka reisijate tülitamine bussijaamas ja selle ümbruses liikuvate mustlaste ning asotsiaalide poolt. «On lubatud kaotada reisijate tülitamine ja seda me turvameetmetega ka teeme,» jäi Särg napisõnaliseks, vastates küsimusele, kuidas seda täpselt ikkagi korraldatakse.   

Savisaare ja Tegusa Tallinna valimisliit tunneb aga muret mänguväljakute pärast. Seetõttu paigaldaksid nad võimule saades mänguväljakutele paanikanupud, et inimestel oleks võimalik vajadusel abi kutsuda. «Üldiselt on paanikanupu mõte selles, et oleks võimalik kiiresti reageerida kellegi ootamatu  ründe korral, kui ei jää aega helistada,» rääkis valimisliidu liige Jüri Mõis. Küsimuse peale, kui palju selline asi maksma läheks, vastas Mõis, et valimisprogramm on võrreldav dokument eelarvestrateegiaga, mitte eelarvega. Sellepärast ei sea nad ülesandeks anda sellele mõttele  rahalist hinnangut.

Keskkonnasõbralik Erakond Rohelised lubab, et võimule pääsedes ehivad nad vaid elusaid kuuski. Samuti soovivad nad rajada lasteaedade ja koolide juurde köögiviljaaiad. Roheliste esinaine Züleyxa Izmailova lubas mitu korda vastata küsimustele, millised muutused need lubadused endaga kaasa tooksid, kuid lõpuks jäi Izmailovalt vastus saamata. Nii ei olegi praegu teada, kas roheliste võimuga jääks ära ka talvel traditsiooniliseks saanud jõulukuusk Raekoja platsil ning milliseid alternatiive nad välja pakuksid.

Sotsiaaldemokraatlikul erakonnal on kavas rajada köisraudtee all-linnast Toompeale, mis läheks maksma kuni viis miljonit eurot. «Esiteks oleks tegemist huvitava ja kaasakiskuva atraktsiooniga ja teiseks oleks see selge alternatiiv tänastele tossavatele bussidele, mis tuhandeid turiste Toompea mäkke sõidutavad,» lausus sotside linnapea kandidaat Rainer Vakra. Ta lisas, et tegemist ei ole kindlasti jalgratta leiutamisega, vaid see on eri maailma linnades laialt kasutatav lahendus.

Köisraudtee
Köisraudtee Foto: Panther Media/Scanpix

Reformierakonna arvates vajab linn lisaks linnapeale ka öölinnapead. «Öölinnapea idee on lihtsamalt öeldes - õhtuse ja öise linnaelu korraldamine ning ettevõtjate partnerlus linnavalitsuse ja kohalike elanikega,» lausus Reformierakonna linnapeakandidaat Kristen Michal. Tema sõnul on öölinnapea olemas paljudes suurtes Euroopa linnades. Täpset summat, kui palju öölinnapea palkamine maksaks, Michal ei avaldanud. «Maksumus on kindlasti väiksem kui sellest sündiv kasu ettevõtlusele, kohalikele elanikele ja linnale läbi partnerluse,» rääkis linnapeakandidaat.

Suuremates Euroopa pealinnades tegutsevad tõepoolest öölinnapead. Kui Amsterdamis valiti esimene öölinnapea, endine ööklubide korraldaja Mirik Milan, juba 2012. aastal, siis London sai endale esimese öise meeri, Ühendriikidest pärit briti koomiku Amy Lame’i, alles eelmise aasta novembris. Nii Milan kui Lame ütlesid selle aasta augustis The New Yorks Timesile antud intervjuus, et linnade ööelu seisneb enamas kui pidutsemises ning öölinnapea roll ulatub pubidest ja ööklubidest kaugemale.

Londoni öölinnapea Amy Lame
Londoni öölinnapea Amy Lame Foto: Editorial/ Marilyn Kingwill National Pictures
Kommentaarid
Copy
Tagasi üles