Hoiatus kõigile poliitikutele: hoidke valimispropaganda koolidest eemal

Koolid ei soovi oma territooriumil valimisnänni näha. Foto: Sander Ilvest

Haridus- ja teadusministeerium, õiguskantsler ja Eesti Noorteühenduste Liit töötasid välja põhimõtted, kuidas käituda valimiskampaania ajal haridusasutustes, põhisõnum poliitikutele on, et valimispropaganda tuleb hoida koolidest eemal.

Tänavu saavad esmakordselt valimistest osa võtta ka 16- ja 17-aastased noored, mis paneb nii koolidele  suurema vastutuse aktiivselt kaitsta kooli poliitilist neutraalsust. 

Haridus- ja teadusminister Mailis Repsi sõnul tuleb kõikidel hariduse ja poliitika osapooltel silmas pidada, et poliitiline agitatsioon koolidesse ei sobi.

«Maailmavaadete ning poliitika üle arutlemine on koolis igati teretulnud, kui see on kooskõlas õppekava ning neutraalsuse põhimõttega. Samas peab aktiivse valimiskampaania ajal hoolega silmas pidama, et teadlikult või kogemata ei jõuaks poliitiline reklaam kooli kanalitesse, tundidesse ja muudesse tegevustesse. Reeglid kehtivad kogu kooliperele õpilasest direktorini, kellel on oluline arvestada, et koolis õppimine või töötamine paneb neile suurema vastutuse kooli poliitilise neutraalsuse tagamiseks,» ütles Reps.

Haridusminister rõhutas, et poliitikute külaskäigud koolidesse valimiskampaania ajal ei ole taunitavad, kuid kõik taolised sündmused peavad olema rangelt tasakaalustatud.

«Kui toimub näiteks poliitiline debatt, siis peaksid olema esindatud kõik piirkonnas kandideerivad erakonnad ja valimisliidud. Kui kool seda  tagada ei saa, siis me soovitame taolisi debatte mitte korraldada,» lausus Reps.

Reps tõdes, et kohalikel valimistel kandideerivad sageli ka koolijuhid ja õpetajad. «Seda on juhtunud ka varem ja siiamaani ei ole meieni jõudnud infot, et koolijuhid ja õpetajad koolides mingil moel enda kasuks valimispropagandat teeksid. «Seni on heast tavast kinni peetud, loodame, et see läheb samamoodi edasi,» ütles minister.

Koolides peavad debatid olema neutraalsed ja need ei tohi muutuda ajupesuks

Õiguskantsleri nõunik Vladimir Svet rõhutas, et koolides toimuvad debatid ei tohi muutuda ajupesuks, neil ei tohi agiteerida kellegi poolt hääletama ning arutelud peavad olema hariduslikud ja tutvustavad.

«Õpilasel peab olema võimalik kuuldu ja nähtu üle arutleda ning anda ise sellele oma hinnang. Debattidel peab olema moderaator, kes peab jääma neutraalseks ning ei tohi kalduda kellegi poole,» ütles ta.

Ka Svet on seisukohal, et koolijuhtide ja õpetajate kandideerimist valimistel ei saa taunida, kuid koolitöötajad peavad selgelt eristama oma rolli kandidaadina ja õpetajana.

Õiguskantsler Ülle Madise rõhutas, et valimisea langetamine annab noortele võimaluse osaleda kohaliku elu ja arengu suunamisel.

«On oluline, et noored mõistaksid, milline võimalus neile avaneb, adudes samal ajal ka otsustamises osalemisega kaasnevat vastutust. Et noored tuleksid valima ja teeksid läbimõeldud valiku, peab neil olema piisavalt teavet valimiste kohta ja usku, et nende häälest midagi sõltub. Samuti on oluline, et täiskasvanud ei kasutaks noorte mõjutamiseks keelatud või ebaeetilisi võtteid, vaid selgitaksid toimuvat adekvaatselt ja erapooletult. Esimesest valimise kogemusest võib sõltuda, kas noor tajub valimisi millegi ebaolulise ja kaugena, või reaalse võimalusena kaasa rääkida ja osaleda,» ütles õiguskantsler.

Arusaamatuste vältimiseks ja koolis poliitiliselt neutraalse keskkonna tagamiseks on koolijuhtidel soovitatav selgelt määratleda põhimõtted, mis on valimiste ajal koolis lubatud ja lubamatu. Kooli ei sobi näiteks üleskutsete tegemine kellegi poolt hääletada, samuti mistahes formaadis valimisreklaamid, sealhulgas üleskutsed kooli kanalites ja niinimetatud valimisnänni jagamine.

Valimiskampaania ajal pole ka õppetöö raames mõistlik korraldada poliitikute tunnikülastusi, sest sel ajal pole neil võimalik käia oma tööst rääkimas lahus valimiskampaaniast. Samas on asjakohased arutelud tunnis poliitilise süsteemi, maailmavaadete ja muu sellise üle. Samuti on koolidel võimalik korraldada ka valimiste eel poliitikute tutvustusüritusi, kuid need peavad olema tasakaalustatud ja kõigile vabatahtlikud.

Noored valimistevalvurid koolis

Eesti Noorteühenduste Liit korraldab sügisel toimuvate valimiste ajaks noorte valimisvalvurite projekti, mille raames jälgivad 16-19-aastased noored, et koolid jääksid valimispropagandast puhtaks.

Eesti Noorteühenduste Liidu juhatuse esimees Ivo Visak ütles, et noorte valimisvalvurite projektis osaledes on noored võtnud endale ülesande kaitsta kooli poliitilist neutraalsust ning jälgida, et seal ei toimuks valimisrikkumisi.

«Projekti kandideeris ligi 200 noort kogu Eestist ja kooliaasta algusest on nad käepikenduseks teistele valimiste läbiviimise korrektsust jälgivatele institutsioonidele, andes vajadusel projektimeeskonnale teada potentsiaalsetest rikkumistest, mille puhul püüame need esmajoones viisakalt lahendada, andes omakorda rikkujale tehtust teada. Paljud osalevad ka valimispäevadel valimisvaatlejatena ja valimiskomisjoni töös,» rääkis Visak.

Põhimõtted, kuidas korraldada poliitilisi arutelusid viimasel kahel kuul enne valimisi

• Kool teeb kõik endast oleneva, et tagada selliste ürituste, stendide jms aktiivne tasakaalustatus – asjakohaste  poliitiliste  jõudude  tasakaalustatud  esindatus  ja  ürituste  tasakaalustatud modereerimine.
• Üritus võib toimuda tundide järel, kuid ei tohi toimuda tundide ajal ega vahel ning peab olema õpilastele vabatahtlik. Koolil on soovi korral õigus tunniplaani ümber korraldada, et kõik soovijad saaksid koolipäeva järel üritusest osa võtta, kuid päeva ümberkorraldamine ei tohi luua olukorda, kus õpilased on survestatud üritusest osa võtma.
• Kool  teavitab  seal  toimuvatest  ja  valimistega  seotud  üritustest  kõiki  koolipere  liikmeid  ja lapsevanemaid ning avaldab ürituste kohta informatsiooni kooli kodulehel.
• Valimisteemalisele üritusele kutsutud kandidaatidele tuleb meelde tuletada, et koolis ei tohi uusi liikmeid  värvata  või  valimismeeneid  jagada.  Visuaalsele  reklaamile  tuleb  eelistada  erakonna seisukohti sisuliselt tutvustavaid teavitusviise.
• Kui koolijuht kahtleb, kas üritus või materjal sobib kooli, tuleb tal langetada otsus, mis toetab kooli poliitilist neutraalsust. Kool peab vältima tegevust, mis võib õppe- ja kasvatustöö neutraalsuse kahtluse alla seada. 
• Kool teeb kõik endast oleneva, et valimisteemalistel üritustel saaksid oma vaateid esindada kõikide  valimisliitude  ja  erakondade  kohalike  nimekirjade  esindajad.  Kui  tasakaalustatud üritust ei ole võimalik korraldada, tuleb see ära jätta.
• Valimisüritusele kutsutud eri maailmavaadete esindajate seas on soovitav eelistada neid, kes ei õpi ega tööta selles koolis.

Kooli töötajate kohustused valimiste ajal

• Kui  direktor  kandideerib  valimistel,  peab  ta  sellest  teavitama  kooli  pidajat.  Kui  õpetaja kandideerib valimistel, peab ta teavitama direktorit. Eesmärk on vähendada rolli- ja huvide konflikti ohtu.
• Kui õpilane kandideerib valimistel, ei tohi ta ära kasutada oma kooliõpilase positsiooni oma poliitiliste  vaadete  aktiivseks  propageerimiseks  kaasõpilaste  seas  (näiteks  vahetunnis valimistoodete jagamiseks jne). Õpilastele kehtivad samad reeglid nagu koolitöötajatele – tuleb eristada oma rolle õpilasena ja kandidaadina.
• Õpilasesindustel  ja  nende  liikmetel  tuleb  tagada  õpilasesinduse  tegevuse  poliitiline neutraalsus, ehk õpilasesinduse liikmed ei tohi kasutada oma rolli ja nende kasutusse antud ressursse ära enda või kellegi teise valimiskampaania hüvanguks.