Mikser: Reinsalu püüab populistlike karjatustega päästa uppuvat parteipaati (15)

Karin Kangro
, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Sven Mikser.
Sven Mikser. Foto: Liis Treimann

Sotsiaaldemokraadist välisminister Sven Mikser leiab, et Isamaa ja Res Publica Liitu (IRL) kuuluva justiitsministri Urmas Reinsalu soov toetada opositsioonilise Konservatiivse Rahvaerakonna (EKRE) algatatud eelnõu, mis tunnistaks kooseluseaduse kehtetuks, on populistlik katse päästa uppuvat parteipaati, samas pole EKRE kopeerimine Mikseri sõnul IRLile edu toonud.

Mikser kirjutas Facebookis, et ühest küljest on tal kahju, et valitsuskoalitsioonil on IRLi murenemise tõttu kaks häält vähem. Teisest küljest saab ta erakonnast lahkunud Marko Mihkelsonist ja Margus Tsahknast enda sõnul päev-päevalt üha paremini aru. «Konservatiivse ilmavaatega inimesel, kes ei muretse mitte üksnes oma erakonna kiduva reitingu, vaid veidi ka Eesti riigi ja rahva tuleviku pärast, ongi tänasel Eesti poliitikamaastikul raske endale kohta leida ja samal ajal ka oma südametunnistusega vaherahu pidada,» ütles ta.

Mikseri hinnangul asetub Reinsalu juriidilisse hämasse mässitud avaldus EKRE seaduseelnõu toetuseks ühte ritta burkade keelustamise ja Moskvast okupatsioonikahjude väljanõudmise plaaniga. «Tegu on katsetega päästa uppuvat parteipaati üksikute populistlike karjatuste abil, mis ei moodusta mingit maailmavaatelist tervikut ja millele ei eelne ega järgne mingit süsteemset tegevust. Seda populismipidu vaadates ei tundu iseäranis fantastilisena isegi võimalus, et nüüd, mil Mihkelson on osutunud «reeturiks», asutakse lisaks okupatsioonikahjudele nõutama ka Narva jõe taguseid alasid ja Petserimaad,» kirjutas ta sotsiaalmeedias.

Asjaolul, et Res Publica 2003. aasta fenomenaalsest valimisedust jäi poolteise aastaga järele vaid kaks reitingupunkti, oli Mikseri sõnul selge põhjus, nagu ka sellel, et Isamaaliidu ja Res Publica ühinemise järel ei tekkinud loodetud sünergiat, vaid hoopis järk-järguline allakäik ja lagunemine. «Laari-järgse IRLi kõrghetkeks oli 2013. aasta kohalike valimiste geriljakampaania õhin. Pärast seda on toonastest esinumbritest ja häältemagnetitest kas pettununa lahkunud või end sootuks poliitikast välja cash'inud [Juhan] Parts, [Jaak] Aaviksoo, [Eerik-Niiles] Kross, [Yoko] Alender, Mihkelson, Tsahkna, [Liisa] Pakosta, [Ene] Ergma, [Erki] Nool, [Ken-Marti] Vaher – ja seda loetelu võiks jätkata. Ja minnakse reeglina ikkagi lekkivalt ja heitliku kursiga aluselt,» kirjutas Mikser.

Ta lisas, et ei ütle, et kogu selle hävingu põhjus on just Reinsalu, küll aga tasub tema sõnul põhjust otsida viisist, kuidas Reinsalu ja ta lähimad kaasvõitlejad poliitikat teevad. «Ei ole küll minu kui sotsiaaldemokraadi asi seda öelda, ent euroopaliku konservatismiga ei ole sellisel poliitikategemisel suuremat pistmist,» märkis ta.

Mikseri sõnul ajab surmahirm paanikasse ning see kehtib ka erakonna puhul. «Ilmselgelt ei ole paanika kaine analüüsi tegemiseks kõige sobivam seisund, aga kaine ja ausa analüüsi puhul jõuaks IRL hõlpsasti järelduseni, et nende viimaste aastate harvad eduelamused ei ole tulnud teps mitte siis, kui on üritatud järele kiita EKRE keskaegsetele arusaamadele traditsioonilistest pereväärtustest või joosta võidu «kõige rahvuslikuma» partei tiitlile,» kirjutas ta Facebookis.

Valdav osa Mart Laari aegse Isamaa valijatest olid tema sõnul Euroopa- ja progressiusku ega samastanud konservatiivset maailmavaadet võõrastes magamistubades moraali järele valvamisega. «Lähemast minevikust väärib meenutamist, et ei Kross ja Alender ega ka Mihkelson ja Tsahkna ei lahkunud IRList põhjusel, et pidasid oma partei rahvus- või moraalikonservatismi alaseid seisukohti nõrkadeks. Vastupidi, neid häiris populistlik visklemine ja läbikukkumisele määratud katsed olla (vähemalt sõnades) EKREst ekremad,» ütles ta.

Mikseri sõnul on ka valijad, kes aastate jooksul on IRLile selja keeranud, teinud seda enamasti põhjusel, et kunagine tulevikkuvaatav erakond otsib üha enam nii iseenda kui ka kogu ühiskonna muredele lahendusi minevikust. Lootus, et keskaja ja patriarhaadi kaitsmisele suunatud poliitika toob pettunud järgijad tagasi, on tema sõnul aga valijate alahindamine.

«Erapooletu vaatleja võiks ehk isegi nautida ajaloo irooniat. Veerandsajandi ees võitis Isamaa valimised lubadusega lüüa plats «endistest» puhtaks. Nüüd on need «endised» (eesotsas EKRE auesimehe Arnold Rüütliga) aga uhkelt tagasi. Enamgi veel: on selgunud, et hoopis nemad – endistest rahvaliitlastest ekreiidid – on «tõelised» konservatiivid,» kirjutas Mikser. «Nüüd ähvardavad nemad IRLi ajaloo prügikasti pühkida ja IRLi ideoloogid aga ei näe oma hädadele muud lahendust kui püüda muutuda võimalikult nende sarnasteks...»

Mikser lisas, et mõistagi on sel lisaks koomilisele ka traagiline mõõde. «Mina ei ole konservatiivide valija ega saa selleks, vähemasti seni, kuni Eestis on ükski tõeline sotsiaalseid ja liberaalseid väärtusi kandev erakond. Ent ma tean, et Eestis (ka mu oma sõprus- ja tutvuskonnas) on rohkesti tublisid inimesi, kes identifitseerivad ennast konservatiividena. Ja ma usun siiralt, et Eestile oleks hea, kui nende ees oleks valimispäeval ka paremaid valikuid kui üksnes viiskümmend EKRE varjundit,» kirjutas SDEsse kuuluv minister.

Reinsalu Mikserile: sul pole silmas mitte palk, vaid teletorn

Reinsalu ütles Postimehele saadetud kommentaaris, et kui Mikser heidab talle ette juriidilist hämamist seoses kooseluseadusega, siis just seaduse vastuvõtjate hämamine, et mitte öelda eksitamine või suisa valetamine, ongi tänase õigussegase olukorra tekitanud.

«Kõigepealt väideti, et see seadus hakkab reguleerima 100 000 paari suhteid, kes täna on vabaabielus. See ei vasta tõele. Siis väideti, et see ei puuduta kolmandate isikute laste lapsendamist. Ka see ei vasta tõele. Siis väideti, et sel seadusel pole midagi pistmist abieluga. Ka see ei vasta tõele, sest sisuliselt püüti õiguskorda tuua paralleelabielu mõiste,» rääkis Reinsalu, kelle sõnul ei julgetud avaliku kriitika hirmus seda otsesõnu öelda, vaid asuti liikuma samm-sammulise «kavala» õigustrikiga, muutes kooseluseaduse banaanikooreks, kus tegelikud materiaalõiguslikud suhted oleksid asetatud rakendusaktidesse.

Reinsalu sõnul on lõpptulemuseks tähelepanuväärne õiguslik ebaselgus, mille puhul ei suuda isegi projekti autorid ise relevantselt hinnata, millised õigussuhted kehtivad ja millised mitte. Nüüd on tema sõnul kohtutel kõvasti tööd ja kohus peab ise tuletama seadusandja tahet. «Nii et hämamisega on tegeletud küll roppu moodi ja pikka aega. Ja paraku, hea valitsuskaaslane, selles juhtumis on sul silmas mitte palk, vaid lausa Tallinna Teletorn. Asi on tegelikult lihtne: õigusselgusetusele ei saa ehitada stabiilset õiguskorda,» ütles Reinsalu.

Reinsalu juhitav justiitsministeerium teeb valitsusele ettepaneku toetada EKRE fraktsiooni algatatud eelnõu, mis muudaks kehtetuks 2014. aasta oktoobris riigikogus vastu võetud kooseluseaduse. Samas on ettepanekule vastu valitsusse kuuluvad sotsiaaldemokraadid.

EKRE saadikud on koos keskerakondlastega samasisulise eelnõu algatanud ka 2016. aasta veebruaris ja 2015. aasta novembris. Esimest korda lükkas riigikogu eelnõu napi häälteenamusega tagasi mullu veebruari keskel. Toona toetas eelnõu tagasilükkamist 41, selle edasimenetlemist aga 39 saadikut. Nädal hiljem andsid Keskerakonna ja EKRE 15 saadikut eelnõu uuesti riigikogu menetlusse, kust see hääletati jälle välja eelmise aasta mais. Siis toetas eelnõu tagasilükkamist 47 ja selle menetlusse jätmist 36 riigikogu liiget.

Riigikogu eelmine koosseis võttis tuliseid vaidlusi tekitanud kooseluseaduse napi häälteenamusega vastu 2014. aasta oktoobris ning see jõustus mullu jaanuaris. Sellest ajast on Eestis oma kooselu registreerinud umbes poolsada paari.

Kommentaarid (15)
Copy
Tagasi üles