Ekssaadikud saavad lahkudes ligi miljon eurot

Esimest korda makstakse eelmise parlamendikoosseisu liikmetele, kes seekord valituks ei osutunud või ei kandideerinudki, kogu hüvitis korraga välja. «2007. aastal maksti endistele riigikogu liikmetele edasi igakuist palka, seda maksimaalselt kuus kuud,» ütles riigikogu kantselei direktor Heiki Sibul.

2007. aastal kehtima hakanud seadus aga näeb ette, et neile eelmise riigikogu liikmetele, keda uude riigikokku ei valitud, makstakse hüvitis kuni kuue kuu palga ulatuses välja ühekordsena.

Kuue kuu palga saavad seejuures kätte need riigikogulased, kes on parlamendis olnud vähemalt ühe aasta. Selliseid riigikogu 11. koosseisu saadikuid on 46 ja igaüks neist saab 19 536 eurot. Kui saadik oli riigikogus vähem aega, siis võib ta seaduse järgi saada maksimaalselt kolme kuu palga või vähem, proportsionaal­selt riigikogus oldud ajaga.

Kolme kuu palga suuruse hüvitise saajaid on seekord vaid üks, reformierakondlane Terje Trei, kes saab 9768 eurot. Kokku saavad 47 endist saadikut hüvitiseks 908 424 eurot. Sibula sõnul makstakse raha neile välja selle nädala lõpus.

46 rahvaesindajat saavad hüvitist selle eest, et ajavahemikul 27. märtsist 3. aprillini olid nende volitused 11. riigikogu liikmetena juba lõppenud, aga uue koosseisu ametivannet polnud antud ning palk seega veel ei jooksnud. Selle hüvitise suurus on 701,74 eurot igale saadikule – kokku kulub 32 280 eurot.

Kaheksale asendusliikmena uude parlamenti tulnud saadikule makstakse vahepealse aja eest erinevaid summasid vastavalt ametivande andmise päevale, need summad on 701,74 kuni 1171,84 eurot. Seega ei saa näiteks asendusliikmeks tulnud Imre Sooäär või Lauri Laasi väljajäämise eest mitmekuist hüvitist, vaid üksnes mõne päeva raha.

Kui mõni kuue või kolme kuu raha kätte saanud ekssaadikuist peaks hiljem siiski tulema asendusliikmena parlamenti, siis saadud hüvitist neilt tagasi nõudma ei hakata, kinnitas Sibul.

Lahkuva koosseisu riigikogu liikmetele on Eesti parlamendi uuemas ajaloos alati kompensatsioone makstud, kuid vastavat süsteemi on pidevalt muudetud. Aastail 2003–2007 kehtinud korra järgi said saadikud kuni kuus kuud palka edasi, hoolimata sellest, kas mõni neist vahepeal näiteks töökoha leidis.

Enne seda kehtinud seadus nägi ette jätkupalga maksmist kuni 12 kuud, ent kui riigikogust välja jäänud saadik vahepeal töökoha leidis, siis tuli sellest parlamendi kantseleile teada anda ning palgamaksmine kas lõpetati, või kui uus palk oli riigikogu omast väiksem, maksis parlament kuni aasta möödumiseni kinni uue ja vana palga vahe.

Selline süsteem soodustas olukorda, kus endised saadikud ei kiirustanud uut tööd otsima. Näiteks jaanuaris 2000 selgus agentuuri BNS uuringust, et pärast 1999. aasta kevade riigikogu valimisi oli vahepeal tööle läinud vaid kolm saadikut, 31 aga lasid endale jätkupalka edasi maksta.

Pärast 2007. aasta valimisi oli õigus jätkupalka saada 47 endisel saadikul, sh pool aastat säilis palk 42 poliitikul.