Valitsuskoalitsioon loobub kahest maksust, suhkrumaks jääb
Täiendatud kell 11.48

Helir-Valdor Seeder.

FOTO: Georg Kõrre

Võimuliitu kuuluvate Keskerakonna, Sotsiaaldemokraatliku Erakonna ning Isamaa ja Res Publica Liidu (IRL) esindajad leppisid täna kokku maksupaketi muudatustes, millega loobutakse kahest maksust, suhkrumaksu kehtestamine jääb aga jõusse.

Erakondade juhid teatasid ühisavalduses, et nende eesmärk on muuta Eesti ettevõtluskeskkonda konkurentsivõimelisemaks ning toetada jätkusuutlikku majanduskasvu. «Lubasime valitsuslepet sõlmides, et see tuleb paindlik dokument, mida oleme alati valmis vajadusel täpsustama ja veelgi paremaks muutma,» teatasid nad valitsuse kommunikatsioonibüroo vahendusel.

Algne maksupakett muutub

Koalitsioonierakondade kokkuleppe kohaselt ei kehtestata panditulumaksu. «Samal ajal piiratakse Eestis teenitud kasumi maksuvabalt välja viimist. Rahanduskomisjon ja rahandusministeerium valmistavad ette vajalikud muudatused tulumaksuseaduses, mis jõustuvad 1. jaanuaril 2018,» teatas valitsuse kommunikatsioonibüroo.

Samuti ei kehtestata riigikogus esimese lugemise läbinud eelnõu kohast pakendiaktsiisi. Samal ajal analüüsib koalitsioon aasta jooksul pakendi- ja jäätmemajanduse parimat korraldust ning otsustab seejärel edasised sammud.

Samas kavatseb valitsus laiendada abikaasade maksuvaba tulu mahaarvamise võimalusi, taastades senises mahus (180 eurot kuus) abikaasade õiguse deklareerida ühiselt tulumaksuvaba miinimumi.

«Eks kompromiss on alati kompromiss, kus ükski osapool ei saa kõike, mida ta on tahtnud, kuid tahan siiski tunnustada partnereid, et suutsime nii lühikese aja jooksul kokku leppida kahe maksu ärajätmises ning abikaasade ühise deklaratsiooni taastamises enam-vähem sellisel kujul, nagu ta varem kehtis,» ütles IRLi esimees Helir-Valdor Seeder intervjuus «Aktuaalsele kaamerale».

Seeder tunnistas, et soovis ka magusamaksu ärajätmist. Samas ütles ta, et kokkulepitu on tervikuna suur samm edasi Eesti ettevõtluskeskkonna parandamiseks.

Tulude vähenemine kaetakse mitmest allikast

Kokkuleppe kohaselt kaetakse maksude ärajätmisest tulenevad ja ühisdeklaratsioonide taastamiseks vajalikud kulud mitmest allikast: sotsiaalmaksu laekumise suurenemisest seoses toimetulekutoetuse reformiga, riigi avaliku pinna efektiivsemast kasutamisest, maksuaugu vähendamisest Eestis teenitud kasumi efektiivsema maksustamise teel, riigi majanduskulude kolmeprotsendilisest kärpimisest, millest on vabastatud põhiseaduslikud institutsioonid ning kaitseministeeriumi ja välisministeeriumi valitsemisalad, ning looduskaitsealuste maade ostmise mahu tõstmata jätmisest.

Siseminister Andres Anvelt ütles Postimehele, et kolmeprotsendiline majanduskulude kärbe ei puuduta ka sisejulgeoleku valdkonda. «Olen saanud sellele kinnituse ka peaministrilt,» ütles ta.

Nelja aasta jooksul loodetakse kasumite väljaviimise piiramisest saada 34 miljonit, riigi avaliku pinna efektiivsemast kasutamisest 17 miljonit ning riigi majanduskulude kärpimisest 7,6 miljonit eurot. Toimetulekutoetuste reformi mõju täpsustamine peaks rahandusministeeriumi andmetel andma 18 lisamiljonit.

Peaminister Jüri Ratase sõnul möödusid läbirääkimised konstruktiivses meeleolus ning koos otsiti parimaid lahendusi Eesti elu edasiviimiseks. «Tänan ja tunnustan kõiki valitsuse osapooli tugeva meeskonnavaimu eest. Otsustasime ühiselt, et me ei kärbi märgilisi saavutusi Eesti inimeste elujärje parandamisel, vaid leiame katteallikad mujalt. Tõstame kuni keskmist palka teenivate inimeste maksuvaba tulu 500 euroni, viime ellu kauaoodatud tervishoiureformi ning jätkame riiklike investeeringute programmiga,» sõnas peaminister valitsuse kommunikatsioonibüroo teatel. 

IRLi esimees Helir-Valdor Seeder ütles päeval Postimehele, et koalitsioonierakondade esindajad eileõhtusel kohtumisel lõpptulemuseni veel ei jõudnud ning arutelu jätkatakse täna pärastlõunal. Tema sõnul olid arutelu all võimalused, kust leida raha maksude ärajätmise tõttu väheneva tulu katteks.

Seeder taotles muudatusi kolmes esimese lugemise läbinud eelnõus, mis käsitlesid panditulumaksu, pakendiaktsiisi ja magusamaksu kehtestamist. Lisaks soovis ta abikaasade ühisdeklaratsiooni esitamise võimaluse taastamist. Kokku nõuaks maksude ärajätmine ja ühisdeklaratsioonide taastamine nelja aasta jooksul 200 miljonit ehk 50 miljonit eurot aastas.

«Me mingeid teisi asju ei aruta ja laiemaid küsimusi ei ole tõstatanud. Püüame maksupaketis ja katteallikates kokkuleppe saavutada, midagi uut laual ei ole,» kinnitas Seeder täna enne kohtumist.

Tema sõnul on iga kokkulepe kompromiss. «Milliseks see lõpuks täpselt kujuneb, ma tõesti arvan, et lähiajal saame teada,» ütles ta ning kordas, et maksumuudatused peavad olema vastu võetud 1. juuliks. «Ajasurve on ühelt poolt motiveeriv, et saada kiiremini kokkuleppele, aga teiselt poolt ei võimalda ka nii põhjalikku ja pikaajalist analüüsi. See seab asjadele oma piirangud,» selgitas Seeder päeval.

Maksupaketi muutmise arutelu algatas Seeder pärast seda, kui IRLi suurkogu valis ta mai keskel erakonna uueks esimeheks. Kolme erakonna läbirääkimised algasid üle-eelmisel nädalal.

Tagasi üles