Peatse kaitseministri Mart Laari sõnul võib Eesti tõepoolest kümmekonna aasta jooksul ajateenistuse miinimumaja kuuele kuule kärpida, kuid see ei tähenda kiikamist palgaarmee suunas.
Laar: 6-kuuline ajateenistus ei vii palgaarmeeni
31. märts 2011, 16:08
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«kindlasti ei ole siin tegemist liikumisega palgaarmee suunas, sest see süsteem toimib Soomes,» ütles Laar Postimees.ee’le. «Mis ei tähenda, et oleksime praegu võimelised seda Soome mudelit üle võtma.»
Tema sõnul ei maksa koalitsioonileppest välja lugeda, nagu kärbitaks ajateenistust 6 kuule juba järgmisel aastal, vaid seda, et järgmisel aastal langetatakse otsus, kas ja millal.
«Tegelikult ei ole selles midagi uut, see on seni olemasolevates dokumentides üldises strateegias kirja pandud. Sellest lähtuvalt on koalitsioonileping ka koostatud,» rääkis Laar.
Peatne minister ütles, et koalitsioonileppega seoses oli küll jutuks võimalus juba 2012. aastal 6-kuulist ajateenistust võimaldada, kuid sellest loobuti. «See oli üks lahendus, mida mõnelt poolt välja pakuti, kuid valitsuskoalitsioon otsustas jääda praeguste kavade juurde ja neid mitte muutma hakata.»
Tema väitel on 6-9-12-kuuline mudel lahti kirjutatud sõjalise kaitse arengukavas (SKAK).
Laari sõnul analüüsib selle võimaliku Eestisse ületoomise läbi SKAKi koostanud töögrupp, esitab oma ettepanekud ning seejärel on poliitiliste otsuste koht.
Peatne minister ütles, et taolisele korraldusele kohe üle minna tundub kahtlane. «Minna pimesi sellele üle tunduks mulle isiklikult kahtlasena, sest see mudel nõuaks praegusest suuremat instruktorkoosseisu.»
Tema sõnul võiks kiirustamine tekitada riigikaitses segaduse ja langeks väljaõppe kvaliteet, mida ei saa lubada.
«Kaitsevägi on küll asi, kus ei maksa unistada ja õhulosse ehitada. Kui vaja, siis teha vähem, aga kui midagi teha, siis korralikult.»
Sõjalise kaitse arengukava koostajad on märkinud, et Soome mudeli ülevõtmisel teeniksid reakoosseisu kuuluvad ajateenijad kuus kuud, erialaspetsialistid üheksa kuud ning ajateenijatest nooremallohvitserid ja reservrühmaülemad 12 kuud.
Selline süsteem võimaldaks nende sõnul ajateenijate väljaõppeaega lühendada ning kasutada intensiivsemalt kaitseväe infrastruktuuri.
See ei ole aga töögrupi hinnangul lühikese ajaga saavutatav, mistõttu soovitasid nad mitte rakendada uut süsteemi enne 2014. aastat ning analüüsida seda küsimust uuesti 2012. aastal.