Michal ei poolda napsuse peaga rooli istumist

Tuuli Koch
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Peagi justiitsministri ametisse astuv Kristen Michal leiab, et kõiki eksinuid ei pea tingimata vangi panema. Vangistus peab tema sõnul aga olema nii efektiivne, et vanglast tulnud inimesed ei sooviks uuesti vangi minna.
Peagi justiitsministri ametisse astuv Kristen Michal leiab, et kõiki eksinuid ei pea tingimata vangi panema. Vangistus peab tema sõnul aga olema nii efektiivne, et vanglast tulnud inimesed ei sooviks uuesti vangi minna. Foto: Peeter Langovits

Tulevane justiitsminister Kristen Michal seisab vastu oma eelkäija Rein Langi plaanile lubada 0,5-promillise joobega autorooli.  Michal lubab teha kõik, et inimesed ei kardaks oma riiki.


Minister Rein Langi puhul nähti soovi õigusruum oma käe järgi muuta, oli selleks siis pakiline vajadus või mitte. Milline on teie käekiri?

Minu töine käekiri on see, kuidas Reformierakonna asjad on aetud, ja minu meelest on läinud päris hästi, kõik on korras.

Suurt ümberkorraldust või lammutamist ei tule?

Probleeme on muidugi, aga Eesti ei ole aastal 2011 kindlasti koht, kus minister peaks lammutama hakkama. Ma ei ole Päikesekuningas, kes jagab inimesed erinevatesse viirgudesse, et nüüd tuleb teha seda, teist või kolmandat. Seda kindlasti mitte. Reinust pean ma väga lugu, tegemist on paadunud liberaaliga nagu minagi. Ehk Rein on tõesti mingite asjade tegemisel tugevam natuur, elame-näeme.

Tulevase siseministri Ken-Marti Vaheri sarnaselt mõõdikuteministriks te ei hakka? (Vaher kaotas justiitsministrina koha, kui avalikuks tuli plaan kehtestada korruptsioonimõõdikud – toim.)

Nagu ütlesin – olen liberaal. Vabaduste ja põhiseaduslike õigus­te kaitse ei kao kuhugi. Kindlasti ei vasta ma nende inimeste ootustele, kes leiavad, et kõik inimesed tuleb vangi panna. Reeglid on loomulikult täitmiseks kõigile, erandeid ei tohi teha, aga reeglid peavad olema sellised, et inimene ei kardaks oma riiki ega tunneks end siin ebamugavalt. Aga kindlasti hoolitsen, et tõsine võitlus korruptsiooni ja organiseeritud kuritegevusega jätkuks.

Olete Reformierakonna peasekretärina ajanud partei rahaasju ja seoses korruptsiooniga...

...aga miks see üldse kuidagi peaks seotud olema?

On siis erakondade rahastamisega seni kõik hästi olnud?

Mina olin üks neist paljudest, kes ajas riigikogus uut ja karmimat erakonnaseadust, mis 1. aprillist jõustub. Erakondade igapäevane tegevus ja majandustegevus on üldse üks paremini kontrollitud asju Eestis: annetused, aruanded; valimiskampaania raha on veebis, lisaks auditeeritakse erakondi igal aastal. Pimedam pool on see, kui poliitikud ja ametnikud teevad asju, mis pole kooskõlas muude reeglitega. Ehk sõprade firmast ostetakse mingeid teenuseid. See on probleem, aga see ei puuduta kuidagi erakonnaseadust. Uues seaduses on näiteks punkt, et erakondi ei saa vabastada siduvatest kohustustest ehk mõni võlausaldaja ei saa enam öelda, et ta ei küsi võlga tagasi. Selliseid asju ei saa enam juhtuda.

Kuidas veel riigis läbipaistvust luua?

On üks mõte, rõhutan, mõte, sest ma ei võta põhimõtteliselt enne ühtegi kinnistatud seisukohta, kuni ma ei ole neid arutanud süsteemi sees olevate inimestega ja pole nende arvamust kuulanud. Mõtteks on see, mida tegi Siim Kallas Euroo­pas, ehk teatud lobby-süsteemi sõnastamine. Poliitilise süsteemi ja demokraatia suhtes võib olla tähtis kaardistada lobby-huvid ja -tegevus. Lobby-tegemine tuleks tuua päevavalgele, sest peamised probleemid tekivad teadmatusest. Tuleb arutada, kas see mõte on üldse reaalsuses rakendatav. Oma huvide eest seismine on muutunud normaalseks nii meditsiinis kui tööstuses, kus iganes. Olgu see siis juba ka selge ja päevavalgel, eesmärk peaks olema ju poliitika mainet tõsta ja luua selged võimalused nii kodanikele kui ettevõtjatele oma huvide avalikuks ajamiseks.

Minister Lang leidis, et vangide arvu peab vähendama. Teie?

Jalavõrusüsteem on õnnestunud ehk inimest saab enneaegsel vabanemisel jälgida ja vaadata, kuidas ta sulandub uuesti ühiskonda. Olen olnud vanglate hoolekogu liige ja seal oli näha väga selgelt, et paljude raskelt kinnipeetavate ehk karjäärivangide retsidiivsus oli kõrge ja tõenäoliselt sattusid nad vabanedes uuesti vanglasse. Vangistus peaks olema efektiivne ja seejärel peaks inimesed naasma ühiskonda, mitte otsima võimalust uuesti vangi minna. Selles mõttes on Eesti liikunud selgelt Euroopa poole. Kerkib muidugi kinnisvara ehk Tallinna vangla küsimus. Vaatame siin selgelt Riigi Kinnisvara ASi poole. Et vähendada korruptsioonikahtlust või nn kirjaoskamatust kinnisvara hangete puhul, tuleks üldse kõik hanked koondada RKASi. Siis on kontroll selgem.

Reformierakonnas ei tekkinud kõhklusi võtta valitsusse siseministri kohale kord umbusaldatud poliitik?

See oli erakonna otsustada. Samad asjad samas valitsuses korduda ei saa. Kõik on õppinud. Ken-Marti Vaher on IRLis uuema põlvkonna otsustaja ja ongi ehk parem, kui ta on valitsuses.

Vanu asju ei saa ka lõputult meelde tuletada. Näiteks et tulevane kaitseminister oli pumppüssi skandaalis.

Mart Laari ja Vaheri puhul olid selgelt kommunikatsiooniprobleemid. Eitamine ja vassimine on poliitikule kõige halvem. Inimesed annavad ministrile inimeseks olemise ehk eksimise andeks, valetamist nii kergelt, kui üldse, ei andestata.

Mis on ministri vastutuspiir?

Meil on tagasi astunud ministrid isiklikel põhjustel, haldusalas raha kadumise järel, asjade kadumise pärast – põhjused on erinevad. Ministri vastutus on teha oma tööd võimalikult hästi. Eks lõpuks vastutab minister ajaloo ja oma inimeste ees. Tuleb vaadata ajas veidi kaugemale kui õhtused uudised.

Minister Lang soovis vähendada kohtunike palkasid. Maikuus kerkib teema uuesti üles, milline on teie seisukoht?

Mul on seisukohad olemas, aga ütlen välja, kui ametis olen.

Kas jälitustegevusseadus on põhiseadusega vastuolus?

Loodud on töörühm selle ülevaatamiseks. Kuulaksin nende järeldusi ja soovin vaadata teemat kompleksselt. Julgeoleku tagamine on osa demokraatiast, mitte vastupidi.

Lang tõstis oma ametiajal korduvalt teemaks kerges joobes rooli taha istumise lubamise. Teie seisukoht?

Kuulun küll liberaalide hulka, aga mina ei poolda napsuse peaga rooli istumist. Meil on erakonnas kaks leeri, jääme selles osas Reinuga eri meelt. Minu liberaalne tagurlus selles küsimuses on tingitud sellest, et inimestel on raske aru saada, mis olukorras rooli istutakse. See piir on nii individuaalne ja õhkõrn, et mina seda riski ei võtaks.

Riikohtu esimees Märt Rask kritiseeris, et meie seadusloome on olnud liiga kiire ja rabe. Nõustute või mitte?

Kriisiajal juhtuvadki asjad kiiremini. See on sunnitud olukord. Valitsus tegi, mida vaja, ja saavutatu oli ikka väga vinge. Rahulikumal ajal võiks olla nii, et riigikogu peale ei kanta viha, kui mõnda küsimust ka pikemalt arutatakse ja seadusi arvuliselt vähem luuakse. Kas rahvas on selleks valmis, et riigikogu arutleb pikemalt?

Kes on teie mantlipärija Reformierakonna peasekretärina?

Mina näen oma mantlipärijana Martin Kukke, kes on meie kontoris töötanud kolm aastat. Ta on tegelenud erakonna laienemisprotsessiga, on näinud erakonna tööd seest ja väljast ning saab kindlasti kõige sellega hakkama, mida organisatsiooni juhtimine vajab. Temas on see miski! See säde, mida on vaja. Kuid lõpliku otsuse teeb erakonna juhatus.

Valitsus on kohti ümber mänginud, aga üldiselt jätkab samas vaimus. Igavust või stagnatsiooni te ei karda?

Ei, ministrite vahetus loob täiesti uue situatsiooni ja sellel koosseisul on tahtmist küll. Inimesed ei oota ju valitsuselt üllatusi. Oodatakse stabiilsust, ja ei tohi stabiilsust ja stagnatsiooni omavahel segi ajada. Inimesed soovivad, et nad saavad oma riigis vabalt toimetada, tööl käia, lapsi lasteaeda viia, koolis käia. Valitsust ei pea nägema iga nurga taga, kus ta aitaks su üle tee või loeks nurga peal su raha üle ja annaks osa tagasi.

Kristen Michal (35)
Kooselus, kaks poega
Haridus:

•    Tallinna 17. keskkool, erakõrgkool Instituut Esimene Stuudium, Tallinna Pedagoogiline Ülikool, sotsiaalteaduskond, haldusjuhtimise eriala (IV kursuseni, lõpetamata).
•    2006–2009 Akadeemia Nord õigusteaduse eriala
•    2009– … TLÜ õigusakadeemia, õigusteaduse magistriõpingud
Töökogemus:
•    1996–1999 Tallinna linnavolikogu Reformierakonna fraktsiooni nõunik
•    1999 Eesti Reformierakonna nõunik
•    1999–2001 riigikogu Reformierakonna fraktsiooni nõunik
•    2001–2002 minister Toivo Asmeri nõunik – büroo juhataja
•    2002 peaminister Siim Kallase nõunik
•    2002–2003 Tallinna Kesklinna vanem
•    2003– … Eesti Reformierakonna peasekretär
•    2005–2006 X riigikogu asendusliige
•    2007 riigikogu XI koosseisu liige, loobus mandaadist, et pühenduda erakonna peasekretäri tööle

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles