Võimuleppes sisalduv kohaliku halduse osa jäi tagasihoidlikuks ning üldiselt kohalike omavalitsuste (KOV) olukord ei muutu, leiavad Tallinna Tehnikaülikooli professor ja avaliku halduse ekspert Rainer Kattel ning Kareda vallavanem Triin Pobbol.
Eksperdid: võimuleppe KOVide osa jäi tagasihoidlikuks
25. märts 2011, 17:14
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Kes elab täna hästi, sel on ka järgneval neljal aastal hea. Kes on nõrk, jääb nõrgaks,» iseloomustas Kattel kohaliku halduse osa.
Ilmselt ühe peamise punktina lootsid kohalike omavalitsuste juhid koalitsioonileppes näha seisukoha võtmist haldusreformi osas. Möödunud nädalal esitletud OECD riigivalitsemise raportis soovitati riigil omavalitsuste sunniviisilise liitmise asemel soodustada koostööd nende vahel. Sama teed paistab minevat Reformierakonna ja IRLi valitsus. Võimuleppes seisab, et riik soodustab omavalitsuste koostööd ja nende ühisasutuste moodustamist seaduse ja lepingute alusel riiklike ning mitut omavalitsust hõlmavate ülesannete täitmiseks.
«Eks eelkõige ootasin omavalitsusjuhina koalitsioonileppest riigi seisukohta haldus(territoriaalse) reformi kohta, seda see lepe aga ei sisalda. On vaid keskendutud omavalitsuste vabatahtlikule koostööle,» märkis Järvamaal asuvat Kareda valda juhtiv Triin Pobbol. «Tundub, et regionaalpoliitika ja kohaliku halduse teemast libiseti koalitsioonilepet koostades küllaltki kergelt üle.»
Rainer Katteli hinnangul on see hea märk, et valitsus ei lähe jõuga haldusterritoriaalset reformi tegema. Ta tõdeb, et kohalike omavalitsuste koostöö edendamine on kahtlemata õige suundumus, kuid samas ei ole see ka täna kuidagi piiratud või eriliselt soodustatud.
Ka Triin Pobbol kinnitas, et koostöö omavalitsuste vahel toimib praegugi, kuigi vahel jääb see mõne seaduselünga või riigipoolse uue idee valguses toppama.
Ta tõi näite, et Järvamaal tehakse ülemaakonnalist koostööd nii noorsootöö-, õppe- ja karjäärinõustamise-, ühistranspordi-, jäätmemajanduse- kui ka ettevõtlusvaldkonnas.
Kahe elukoha lubamine tekitab küsimusi
Uue mõttena käivad koalitsioonipartnerid välja ettepaneku võimaldada igal Eesti elanikul omandi, töökoha või perekondlike sidemete alusel määrata kuni kaks ametlikku elukohta ja sellest tulenevalt jagada nende vahel tulumaksu. See aga tekitab küsimusi, kuidas uus kord omavalitsuste tulubaasi ja korraldust mõjutama hakkaks.
«See tekitab palju küsimusi - kuidas planeerida eelarve koostamisel tulumaksu laekumist, mis saab lasteaiakohtadest, kuidas esitada arveid õpilaskoha maksumuse kohta jne,» märkis Kareda vallavanem.
Rainer Kattel täiendas, et ilmselt meeldib idee kahest registreeritud elukohast neile, kelle suvekodu on teises omavalitsuses. «Omavalitsustest võib see positiivne olla näiteks Otepääle ja muudele sellistele kohtadele, kus on palju teisi kodusid,» lisas ta.